Kord ennemuistsel aal hakkasime toonase sõbra ning praeguse elukaaslasega Veneetsiasse hääletama, aga kohusetundlike kainelt kaalutlevate poolhipidena tegime omale ka reisikindlustuse. “Nagu mingid pensionärid,” põlastas üks metsikuma ja seikluslikuma hingega hipi selle peale suisa. Lisaks kõigile muudele seiklustele päädis meie väike pöidlaküüdituur sellega, et mu kaaslane suutis esiteks kanalisse kukkuda ja siis Veneetsia raudteejaamas pikanäpumeeste ohvriks langeda. Õnneks korvas kindlustus hiljem kogu tema maise vara ning sellest saadik olen veendunult kindlustuseusku.
Siiski suudab elu selles osas aeg-ajalt täiendavaid meeldetuletusi teha. Näiteks sattusime möödunud sügisel Balile täpselt sel ajal, kui vulkaan seal mürgeldama hakkas. Ehkki meil läks õnneks ja saime ilusti planeeritud lendudega koju tagasi, möödusid kaks nädalat kerges ärevuses, kas on vaja hakata teadmata teid ning meeletute kuludega koju seiklema või ei. Ehkki pole kindel, kas reisitõrge oleks konkreetses olukorras hiljem aidanud, ei olnud meil seda kindlustuspaketti isegi võetud.
Loe edasi SIIT.
