Geopoliitiliste pingete peamised majandusmõjud avalduvad energiasektoris. Venemaa on suuruselt kolmas nafta ja vedelkütuste ning suuruselt teine maagaasi tootja maailmas. Peamiselt varustab Venemaa energiakandjatega Euroopa riike. Viimasel kümnendil on nafta ja maagaasi ekspordist laekunud tulud moodustanud üle 40% Venemaa valitsuse tuludest. Euroopa sõltub Venemaast (aga ka Venemaa Euroopast) ennekõike seetõttu, et maagaasi infrastruktuuri on keeruline kiiresti asendada. Euroopa impordib umbes 40% oma maagaasist Venemaalt, kuid Venemaale laekub Euroopast pea 70% maagaasi müügituludest. Maagaasitarnete vähenemine 10% võrra võib Euroopa Keskpanga hinnangul euroala majanduskasvu lühiajaliselt aeglustada ligi 0,7%. See mõju jaguneb muidugi sektorite ja riikide vahel ebaühtlaselt. Naftaturg on paindlikuma transporditaristuga, kõrgemad naftahinnad loovad stiimuli uute tootmisvõimsuste ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Konkureerivate tehnoloogiate turuletulek ei ole tänaste naftatootjate huvides, mistõttu hoitakse hinda ülemäärase kasvamise eest. Seetõttu ongi nafta hind maailmaturul viimasel kümnendil 50- ja 100dollarise barrelihinna vahel kõikunud. Energiahindade tõus on võit energiatootjatele ning kaotus energiat importivatele riikidele. Fossiilsete kütuste kõrgem hinnatase toob aga kaasa kiirema alternatiivsete lahenduste leidmise nii alternatiivsete tootjate, tehnoloogiate kui ka rohepöörde võtmes.
Loe edasi SIIT.
