On aeg järjekordne kuu numbrilises keeles kokku võtta. Kõik arved on kenasti taaskord ära makstud ja samm-sammu haaval siis need laenusummad muudkui vähenevad. Eks mul on selle kõigega seoses tekkinud ka väike dilemma. Kas tasapisi tõsta ikkagi igakuist elukvaliteeti või panustada igal võimalikul võimalusel iga vaba euro ikkagi võlgade tasumisele. Teatud mõttes olen justkui oma maratonijooksu keskpaika jõudnud, kus rütm on hea ja kontrolli all ning käimas on tuim ja rutiinne töö finišisse jõudmise nimel. Ning küsimus ongi kokkuvõttes selles, kas motiveerida end aegajalt mõne mõnusa präänikuga või pigem teha tempokamaid sutsakaid. Väga suur maratonispetsialist ka tegelikkuses ei ole, seega ega ma pikas plaanis ei oskagi öelda kumb variant nüüd mõistlikum ja jätkusuutlikum oleks. Miski loogika ütleb samas, et stabiilne ja hea tempo on vist ikkagi see kõige parem variant. Üle ei maksa pingutada ei präänikute ega ka kiirustega mängimisega.
Loe edasi SIIT.
