Lugesin siin teiste rahatarkade kuukokkuvõtteid ning mõtlesin samuti kiirelt elumärki anda. Ega mul midagi suurt muutunud pole. Laps on endiselt alles. Ettevõte samuti. Uuesti investeerima hakanud ka siiani pole. Täitsa rahulikus tempos tiksun enam-vähem sisseharjunud rada.
Kui loetleda eraelulisi märksõnu, siis oli mais minu elu esimene emadepäev emana. Lugesin terve virna raamatuid. Küpsetasin vist küll vähemalt kümme kooki. Jooksin palju-palju. Jõudsin esimest korda nii jõusaali kui ujulasse. Täiesti üllatuslikult sisutasime oma rõdu ära, et suveõhtuti niisama toas ei peaks passima (eelmises korteris oli rõdu nagu praepann ja istusime seal kolme aasta jooksul vast kokku kaks korda). Vaikselt hakkasime jälle sõbrannadega kokku saama ning omajagu kriisiaegset isoleerumist sai näost-näkku jälle tasa tehtud.
Loe edasi SIIT.
