Jess, üliäge ülimage pealkiri tuli! Tunne on selline nagu oleks tagasi algkoolis, koguks hobuste piltidega udukaid ja kirjutaks kirjandit. Aga mis teha, kuna ma olen selline suurkuju, siis ma võrdlen ennast ainult iseendaga ja lati tõstmiseks tuleb seda vahel langetada… Mulle nii meeldib, kuidas ma enda nõrkused iseenda jaoks ära suudan põhjendada ja siis veel iseennast uskuma ka jään.
Kui te nüüd arvate, et mu parim päev septembris oli see alljärgnev seik, mida te juba instas nägite, siis ei, see oli ilmselt paremuselt teine. Väga napilt jäi alla.
Loe edasi SIIT.
