Tööpuudus kahanes kolmandas kvartalis eelneva kvartali 6,9%lt 5,7%ni ja tööhõive suurenes jõudsalt ka hooajalisi tegureid arvestades. Tööjõus osalemise määr oli aga esimeses kolmes kvartalis madalam kui aasta eest.
Kolmandas kvartalis hoogustus hõive taastumine kriisist ka tööjõu-uuringu järgi, maksu- ja tolliameti andmetel oli tööturu seis veelgi parem. Maksuandmete põhjal suurenes deklareeritud palka saanute arv kolmandas kvartalis aastavõrdluses 2,7% ja jäi 2019. aasta sama kvartali tasemele veel vaid 0,8% ehk 4600 inimese võrra alla.
Jõudsa taastumise varjus on muutunud hõive struktuur. Võrreldes kriisieelse ajaga on suurenenud valitsussektoris hõivatute osakaal, kuna nõudlus avalike teenuste järele kriisi ajal kasvab. Nii oli äriregistris registreeritud ettevõtetes kahe aasta tagusega võrreldes ligikaudu 8200 võrra vähem palgasaajaid, valitsusasutustes aga 3400 võrra rohkem. Erasektori tegevusaladest oli majutuses ja toitlustuses endiselt veerandi võrra vähem palgasaajaid kui kahe aasta eest.
Erinevalt tööjõu-uuringust ei näita registrite andmed töötute ja hõivatute kohta tööturul osalemise kahanemist. Sellegipoolest on oht, et juba pikalt tööd otsinud inimeste lootus sobivat tööd leida väheneb. Töökohtade taastumine on tegevusalati kulgenud erinevas tempos. Seetõttu on oluline, et töötud, kelle oskused ja töökogemus ei pruugi vastata sellele, mida loodavatel töökohtadel eeldatakse, saaksid tõhusat tuge enese täiendamisel.
