Üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu kohaselt kulutavad eestimaalased spordiga seotud kaupadele ja teenustele 1,4% leibkonna eelarvest, mida on veidi rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Suurem osa rahast läheb aktiivsele osalemisele, mitte spordiürituste pealtvaatamisele. Spordikulu on seotud sissetulekuga ning kulutused on suuremad linnades ja lastega peredes.
Eurostat eristab spordi- ja vaba aja teenuste puhul kaht peamist kulu: aktiivne osalemine ja spordiüritustel pealtvaatajana käimine. Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul paistab Eesti Euroopa võrdluses silma sellega, et spordile kulutatud raha läheb valdavalt aktiivsele osalemisele, mitte pealtvaatamisele. „Eesti leibkondade puhul läheb suurem osa spordiga seotud kulutustest treeningutele ja harrastustele, mitte niivõrd varustusele või spordiürituste külastamisele,” tõdes ta.
Sissetulek määrab, kui palju spordile saab kulutada
Eurostati andmed näitavad seost spordikulutuste ja sissetuleku vahel: mida suurem on leibkonna sissetulek, seda rohkem kulutatakse spordile. Eestis olid 2020. aastal kõrgeima sissetulekuga leibkondade kulutused spordile keskmiselt 2,7 korda suuremad kui madalama sissetulekuga gruppides.
Uuringu andmed toovad esile ka seose spordikulude ning toidu ja eluasemega seotud kulude vahel. Riikides, kus toidu ja eluaseme kulud moodustavad suure osa leibkonna eelarvest, jääb spordile väiksem osa. Euroopa Liidu keskmisena kulus 2020. aastal 48,6% leibkonna tarbimiskulust toidule ja eluasemele.
Loe edasi Statistikablogist.
