Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.
1. oktoobrist 2022 kuni 31. märtsini 2023 tarbitud energia eest väljastatud arvete pealt maksis riik kompensatsiooni, et tasandada hinnatõusu mõju. Kuidas see kompensatsioon täpselt töötas? Kõik 8 senti kWh eest ületavad hinnad kompenseeriti maksimaalselt 5 sendi ulatuses ehk maksimaalse kompensatsiooni võisid saada ainult tarbijad, kelle elektri hind ületas 13 senti kWh eest. Nüüd lisame nendele hindadele ka käibemaksu. Elektri hind koos käibemaksuga on 8×1,2=9,6 senti ja kompensatsioon 5×1,2=6 senti ehk kokku 15,6 senti. See tähendab, et hindade puhul, mis jäid 9,6 sendi ja 15,6 sendi vahele, oli kompensatsioon väiksem ja tarbija poolt makstavaks hinnaks jäi 9,6 senti/kWh eest.
Loe edasi SIIT.
