Terekest. Õues möllab täiega november. Puud on paljad ja loodus sätib ennast uinakule. Meie aga, inimesed, keerleme edasi, toimetame, teeme tähtsaid asju ja muretseme alalõpmata millegi pärast. Kaldun kahtlustama, et kogu trall käib eelkõige selle pärast, et seda va rahakest oleks ja et selle juurdevool kunagi ei katkeks.
Läks natuke proosaliseks, aga mis teha. Septembris kirjutasin sellest, kuidas oma elu esimese aktsiaostu tegin. Siinkohal oleks paslik viidata postituse pealkira esimesele poolele (“Annad sõrme..”). Pealkirja teise poole võib igaüks ise juurde mõelda, et mida siis sõrme asemel veel võtta võiks.
Loe edasi SIIT.
