Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal 22,6% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,6 protsendipunkti. Suhtelise vaesuse näitaja tõus tuleneb asjaolust, et varem suhtelise vaesuse piirist veidi kõrgemal olnud elanikkonnarühma sissetulekud tõusid aeglasemas tempos kui suhtelise vaesuse piir ning nii jäid nad 2017. aastal suhtelise vaesuse piirist allapoole.
Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 523 eurot (2016. aastal 469 eurot) ning absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 207 eurot (2016. aastal 200 eurot).
Absoluutses vaesuses elas 2017. aastal 3,4% elanikkonnast ehk 44 000 inimest, mis on 2016. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti rohkem.
Ajas ankurdatud vaesuse määr ehk isikute osatähtsus, kelle aastane ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui inflatsiooni võrra korrigeeritud kolme aasta tagune suhtelise vaesuse piir, on aastaga vähenenud 12,8%-lt 12,2%-le.
Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 38,5% elanikkonnast (aasta varem 39,2%) ja absoluutses vaesuses 22.8% elanikkonnast (aasta varem 24,6%).
Suhteline vaesus on aastaga vähenenud nii laste kui ka noorte hulgas, suurenenud on vanemaealiste suhteline vaesus. 2017. aastal elas 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses 47,5% (2016. aastal 41,2%). Alla 18-aastastest lastest elas suhtelises vaesuses 15,9% ehk 0,6 protsendipunkti vähem kui aasta varem, samuti langes aastaga laste absoluutse vaesuse määr — 2017. aastal oli näitaja 3,2%, 2016. aastal 3,5%.
Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.
Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2018. aastal osales uuringus ligi 6100 leibkonda. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2018. aastal 2017. aasta sissetuleku andmeid. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. Eestis on statistikatöö „Eesti sotsiaaluuring“ avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium.
