Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on Eesti ettevõtted ja majapidamised vaatamata majanduslangusele laenude tagasimaksmisega seni hästi toime tulnud. Ettevaates on oluline majanduskasvu taastumine, sest see tagab suutlikkuse laene tagasi maksta. Panganduses on vaatamata erakorralistele suurtele dividendimaksetele piisavalt kapitalipuhvreid, et olla valmis võimalikuks laenukahjumite kasvuks.
Ettevõtetel on aidanud suurenenud laenumaksetega toime tulla varasemad soodsad aastad ja kogutud puhvrid. Majapidamiste laenumaksevõimet on toetanud asjaolu, et vaatamata majanduslangusele on tööpuudus kasvanud üsna vähe. Lisaks pakub tuge see, et Euroopa Keskpanga intressilangetuste mõjul on euribor langenud ja see on toonud kaasa väiksemad laenumaksed, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Majanduslangus ja tarbijate madal kindlustunne on vähendanud eluasemeturu aktiivsust ja ka eluasemelaenude võtmist. Selle taustal on mõned pangad hakanud aktiivsemalt üle meelitama eluasemelaenukliente teistest pankadest, konkurents turul on suurenenud ja intressimarginaalid on tasapisi alanenud. Konkurentsi suurenedes võib tekkida oht, et mõne aja möödudes muutuvad laenutingimused liialt leebeks, mis võib tulevikus näiteks majanduskriisis tekitada keerulisi probleeme nii laenu andnud pangale kui ka laenu võtnud inimesele. Seetõttu on keskpanga hinnangul oluline, et pangad hindaksid klientidega seonduvaid riske jätkuvalt konservatiivselt.
Panganduses on probleemsete laenude osakaal endiselt madal, ulatudes vähem kui 0,4%ni laenuportfellist. Ootuspäraselt on probleeme rohkem tarbimislaenude segmendis, kus on pikemaajaliselt tasumata laene kolmanda kvartali keskmisena 2,6% laenudest. Eluasemelaenudest on probleemsed vaid 0,2% ja ettevõtete puhul jääb see 0,4% tasemele. Ettevõtete laenuportfelli kvaliteet on üldiselt hea ning teistega võrreldes on probleeme rohkem tööstussektoris, sest see sektor on majanduslanguses enam pihta saanud. Tööstuses ulatub „hapude laenude“ tase 2%ni ja sektorisse antud laenude maht moodustab 10% panganduse laenuportfellist.
Eesti pangandussektori kapitalipuhvrid on suurte erakorraliste dividendimaksete tõttu vähenenud, kuid sektori kapitaliseerituse tase on jätkuvalt üsnagi kõrge. Suurte pankade helded dividendimaksed on ületanud eelmisel aastal pankade teenitud kasumit ja see tähendab, et ootamatu suure kriisi puhul oleks pankadel vähem vahendeid laenukahjumite katmiseks ja laenuandmise jätkamiseks. Samas on keskpanga hinnangul Eesti pankade kapitalipuhvrid lähituleviku vaates piisavad ja pangandus tervikuna on valmis juhuks, kui laenukahjumid peaksid hakkama kasvama.
Eesti Pank tõstis pankade vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude alates 2023. aasta detsembrist 1,5% peale, selle põhjuseks oli 2021.-2022. aasta väga kiire kinnisvarahindade ja laenude kasv. Kuna hetkel pole veel möödas oht praegusest suuremate laenukahjumite tekkeks, siis on keskpanga hinnangul mõistlik jätta vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue samale 1,5% tasemele.
Eesti pankade jaoks on süsteemsete riskidega toimetulekuks mõeldud kapitalipuhvrite nõue veidi kõrgemal tasemel kui Euroopa Liidus keskmiselt. Keskpanga hinnangul on keskmisest veidi kõrgemad kapitalinõuded pankadele vajalikud, sest oma väiksuse ja avatuse tõttu reageerib Eesti majandus tundlikumalt majandusolude halvenemisele. Lisaks on vaja arvestada sellega, et kinnisvara- ja ehitussektori laenud moodustavad suure osa Eesti pankade laenuportfellist. Kuna kinnisvarasektor toetub oma tegevuses enam laenurahale ja kinnisvaraettevõtete rahaline seis saab üldjuhul majanduslanguses rohkem pihta kui teised sektorid, siis hinnatakse kinnisvarafirmadele antud laene üldiselt keskmisest riskantsemaks. Kokkuvõttes hindab keskpank, et finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks kehtestatud nõuded Eesti pangandusele on jätkuvalt asjakohased.
Turuosa järjepideva kasvu tõttu liigituvad Coop Pank ja Bigbank alates järgmisest aastast finantssüsteemi stabiilsuse vaatest oluliseks pangaks. Eesti Pank kehtestas selle tõttu neile 0,5% suuruse täiendava kapitalipuhvri nõude. Veelgi suurema turuosaga Swedbanki, SEB, LHV ja Luminori täiendava kapitalipuhvri nõude suuruseks on Eesti Pank varasemalt kehtestanud 2%.
