Kui inimesel on vaja uut kodu, autot või telefoni, on nende ostmiseks enamasti tarvis lisaraha. Mida kallim on ostetav toode või teenus, seda rohkem raha vaja läheb. Levinud lahenduseks on see raha laenata, kuid vastavalt vastutustundliku laenamise põhimõttele annab laenuandja inimesele laenu vaid siis, kui ta on veendunud, et inimene suudab selle raha ka tagasi maksta.
Vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab lihtsustatult seda, et laenuandja peab veenduma laenusaaja võimekuses laen tagasi maksta, kogudes infot laenaja finantskäitumise kohta ja hinnates tema maksevõimet. Vastav nõue on kehtestatud võlaõigusseadusega. Selle täitmiseks peab laenuandja kontrollima nii laenusaaja sissetuleku suurust ja regulaarsust, kui ka tema finantskohustusi, mille alla kuuluvad näiteks kodulaen, kiirlaenud, järelmaksud, liisingud ja muu taoline. Samuti peab laenuandja veenduma, kui suured on isiku regulaarsed kulutused, sealhulgas kommunaalkulud, üürimaksed ja kulutused teistele igapäevastele toodetele ja teenustele. Näiteks peaks laenuandja jaoks punane lipp tõusma siis, kui inimene teeb sagedasti makseid hasartmängukontoritele.
Loe edasi SIIT.
