Kui pikalt mingi teema sees pusida, siis võib juhtuda igasuguseid asju. Võib minna paremini ja võib minna halvemini. Mina olen tänaseks oma muredehunnikuga üritanud üle 5 aasta võidelda. Ning eile saabus siis lõpuks see päev, mil mu postkasti tuli esimene kiri, mille sisu oli “laenulepingu ülesütlemise avaldus”. Selle kirja sisu on üsna karm ja lakooniline. Kui 5. veebruariks kogu laenusummat neile tagasi ei maksa, siis lubavad nad mu anda nii kohtusse, inkassosse kui ka üldse minu suhtes pankrotiavalduse esitada. See kiri tõi mind hetkega maa peale ja ilmselt veidi ka otsapidi maa alla. Nüüd olen siis mina ka tõeliseks võlglaseks saamas. Ausalt öeldes oli šokk üsna suur ja tegelikult pole see ärevus siiani kuskile läinud. Eks ole näha, kas nüüd järgneb sellele kõigele eksponentsiaalselt kiirenev allakäik või suudan mingit viisi ikkagi veel olukorral sarvist kinni haarata.
Nii palju kui ma erinevate inimestega suhelnud olen, siis suures plaanis on ilmselt tegemist siiski osalise blufiga. Eeldatavasti antakse mu nõue koos igasuguste lisakuludega lihtsalt inkassole üle. Ning eks siis ole näha, mis edasi saab.
Loe edasi SIIT.
