Värskelt avaldatud maksebilansi andmetel tuli eelmisel aastal Eestisse otseinvesteeringutena 845 miljonit eurot. Suurimad otseinvesteeringud tulid Madalmaadest, Brasiiliast ja Saksamaalt. Eelmise aasta neljandas kvartalis maksid maksutõusu eel siin tegutsevad välismaise osalusega mittefinantsettevõtted Eestist välja 453 miljonit eurot dividenditulu, mis on enam kui kaks korda rohkem kui 2023. aasta neljandas kvartalis.
Eelmise aasta lõpus elavnes väliskaubandus. Maksebilansi andmetel kasvas neljandas kvartalis kaupade väljaveokäive 7% ja sisseveokäive 8%. Teenuste ekspordikäive oli aga 6% ning impordikäive 7% suurem kui aasta eest.
Kaubaeksport sai eelmise aasta lõpus tuge nõudluse paranemisest nii euroalal kui ka väljapool seda. Siiski pole nõudluse kasv olnud nii kiire, kui aasta lõpuks seda oodati; ennekõike kogeti probleeme Saksamaa majanduses. Aasta lõpus elavnes eksport väljapoole euroala isegi rohkem, näiteks USAsse ja Ühendkuningriiki. Ka Skandinaaviasse suunduva ekspordi käive aeglaselt kasvab. Kaubagruppidest vedas neljandas kvartalis kasvu puidu ja puidutoodete eksport, kus ekspordikäive kasvas 18%. Samuti suurenes masinate ja seadmete ning põllumajandus- ja toiduainetööstuse toodete ekspordikäive. Sellest hoolimata iseloomustas kaubaeksporti eelmise aasta lõpus endiselt suur heitlikkus, seda just töötleva tööstuse tegevusaladel, seisab Eesti Panga pressiteates.
Maailmamajanduse üldine kasv toetab jätkuvalt teenuste eksporti. Neljandas kvartalis kasvas telekommunikatsiooni- ja arvutiteenuste eksport 11% ning äriteenuste ekspordikäive 7%. Samuti suurenes veoteenuste ekspordikäive, peamiselt raudteeteenuste ja mereteenuste kasvu toel. Reisiteenuste kasv neljandas kvartalis mõnevõrra taandus võrreldes eelneva kvartaliga. Selle taga on hooajalised tegurid. Peamiselt tõusis erareiside osa, mis võis olla seotud tavalisest pikemate pühadega aasta lõpus.
Eesti kodumaise majanduse elavnemine aasta lõpus tõi kaasa ka suurema vajaduse kaupade sisseveoks. Neljandas kvartalis kasvas kaupade impordikäive 8% ja teenuseid osteti sisse 7% enam kui aasta eest. Kaupade impordi kasvu andis märgatava panuse transpordivahendite sisseost, mis oli seotud autoostubuumiga aasta lõpus.
Maksebilansi andmetel tuli eelmisel aastal otseinvesteeringutena Eestisse 845 miljonit eurot (tegemist on netosummaga). Suurimad otseinvesteeringud tulid Madalmaadest, Brasiiliast ja Saksamaalt. Otseinvesteeringutulu väljavoolu põhjustasid aga maksutõusu ootuses ettevõtted. Neljandas kvartalis maksid välisosalusega mittefinantsettevõtted välja Eestis teenitud kasumi arvelt dividenditulu. Mittefinantsettevõtete dividendide väljavool Eestist oli neljandas kvartalis 453 miljonit eurot, mis oli 2,4 korda rohkem kui 2023. aasta viimases kvartalis.
Jooksevkonto oli 2024. aasta neljandas kvartalis 153,5 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis moodustab 1,4% SKPst. Jooksevkontot toetab teenuste konto ülejääk, mis oli neljandas kvartalis 726 miljonit eurot ehk pisut rohkem kui aasta eest. Lisaks toetas jooksevkonto ülejääki teisese tulu konto ülejääk.
Käesoleva aasta alguses on näha ettevõtjate hinnangute paranemist nii eksporditellimustele kui ka konkurentsiolukorrale. See näitab, et eelmise aasta lõpus alanud majandusolukorra paranemine sellel aastal jätkub.
