Statistikaameti täna avaldatud andmed näitasid, et möödunud aasta viimases kvartalis kasvas keskmine palk 7,3%. Samal ajal reaalpalk kahanes, sest hinnakasv oli 9,3%. Palgakasvu kiirendas preemiate suurenemine, mis peegeldas ettevõtete majandustulemuste paranemist pärast koroonaviiruse kriisi.
Survet palku tõsta suurendas tööjõupuuduse kasv eelmise aasta lõpus. Kuigi töötukassas on endiselt arvel ligikaudu 8000 inimest rohkem kui vahetult enne viirusekriisi, kahanes registreeritud töötute arv eelmise aasta jooksul kiiresti. Maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et deklareeritud palka sai neljandas kvartalis juba sama palju inimesi kui 2019. aastal, seisab Eesti Panga pressiteates.
Edaspidist palgakasvu mõjutavad mitmed tegurid. Kõige olulisem neist on majanduse edasine käekäik üldisemalt, sest Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja Venemaa kehtestatavad vastusanktsioonid halvendavad Eesti majanduse olukorda. Suurem ebakindlus ja kõrged energiahinnad pidurdavad tõenäoliselt ettevõtete soovi töötajaid endises tempos juurde värvata, mis omakorda vähendab palgakasvusurvet. Venemaa sõda Ukrainaga võib Eesti tööturgu mõjutada mitmeti – ühelt poolt lahkub osa Ukrainast pärit töötajad oma riiki kaitsma, teisalt saabub Eestisse suurel hulgal sõjapõgenikke, kelle jaoks Eesti oma tööturu avab. Palgasurvet suurendab miinimumpalga tõstmine 12% võrra.
