Eesti Pank tähistas täna Eesti krooni käibele tuleku 30. aastapäeva piduliku seminariga, kus meenutusi ja kogemusi jagasid toonaste reformide peategelased ja väliskülalisena Saksamaa keskpanga asepresident Claudia Maria Buch.
„Milline murranguline ja eriline aeg see oli,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller oma avakõnes. Ja erakordne ei olnud mitte ainult aeg, vaid ka inimesed. „Mitmed otsused ja reformid, mis tollal tehti, olid rasked ja valusad,“ meenutas Müller. „Rasked otsused sündisid aga teadmatuse ja kartuste kiuste, sest need olid vajalikud Eesti edule aluse panekuks.“ Mülleri sõnul andis reformide õnnestumisse panuse kogu Eesti ühiskond, usaldades reformi eestvedajaid, usaldades oma raha ning olles raskete, kuid vajalike muudatuste ellu viimiseks valmis ka ohvreid tooma, kirjutatakse Eesti Panga pressiteates.
Ühiskonna toetuse tähtsuse teema kõlas ka Saksamaa keskpanga asepresidendi Claudia Buchi ettekandes, mis vaatas tagasi Eesti rahareformi ajast tuldud teele ning mida sellest tänases Euroopas õppida oleks. Ka täna seisame Euroopas ristteel ja vajame suuri struktuurseid ümberkorraldusi, kus Eesti kogemusest saab ammutada inspiratsiooni ja julgustust. „Toonased muudatused tõid Eestile vabaduse ja paljudele jõukuse. Kuid see tähendas ka raskuste ületamist ja kohanemist, mis on omane igale muutuste protsessile,“ ütles Buch.
30 aastat tagasi tehtud valikud viisid Eesti 2004. aastal Euroopa Liitu ja 2011. aastal esimese Balti riigina euroalasse. „Need kaks sündmust kõnelevad Eesti valitud mudeli edust,“ ütles Buch. Oluline edutegur oli ühiskonnas valitsenud konsensus selle üle, „millest on vaja pääseda ja kuhu on vaja jõuda“, tsiteeris Buch eelmist Eesti Panga presidenti Ardo Hanssonit. Lisaks on vaja arusaamist, mida valitud kurss tähendab, sest kohale jõudmine võib kätkeda raskusi. „See on õppetund, mis on väga aktuaalne ka täna teelahkmel seistes,“ ütles Buch.
Lisaks toonitas Buch tugevate ja usaldusväärsete institutsioonide tähtsust muudatuste juhtimisel ning samuti ennetavaid abinõusid nagu riigirahanduse korras hoidmist. Buchi sõnul on vaja ka mõistmist, kui oluline on Euroopa tasemel ja rahvusvaheline koostöö. Sellest kõnelevad ka Eesti hilisemad kriisikogemused, kui võrrelda, milliseid abinõusid oli vaja kasutada ülemaailmses finantskriisi majanduskeskkonna ja finantssüsteemi stabiliseerimiseks, kui Eesti ei olnud veel euroalal, ning millist tuge sai Eesti euroalasse kuuludes pandeemiakriisi ületamiseks.
Ettekandele järgnenud Eesti Panga presidentide vestlusringis, mida juhtis president Kersti Kaljulaid, arutleti Eesti majanduse ees täna seisvate väljakutsete ja võimaluste üle. Selleski arutelus kerkis üles vajadus ühiskonnas kokkuleppele jõuda, mis on järgmised suured ülesanded ja kuidas need saavutatakse. Seda konsensust, näiteks kuidas rohepööre ellu viia, on aga Eesti ühiskonna tänases poliitilises ja huvide killustatuses oluliselt keerulisem leida. „Kindlasti peaks seda aga püüdma,“ ütles Madis Müller, märkides, et kõige halvem on heitlik majanduspoliitika. Keskpanga põhiülesanne saab aga ka uutes väljakutses olema raha stabiilsuse hoidmine.
Teise kesksema teemana läbis arutelu tõdemus, et ka täna kehtib rahareformi aegne põhitõde, et kulutada saab seda, mis teenitud. „On muutnud mõtteviis, et ise peame pingutama. Oodatakse, et kuskilt onu tuleb ja aitab. See asi tuleb välja ravida, “ nentis Siim Kallas.
