Tänapäeval öeldakse sageli, et teistega võrdlemine on libe tee, sest võrdluses jääb alati üks osapool alla ning see loob negatiivseid hoiakuid. Ka psühholoogilised uuringud näitavad kadeduse kahjulikku mõju. Üks kuulsamaid neist viidi läbi Daniel Zizzo ja Andrew Oswaldi poolt Warwicki ülikoolis.
Uuring nägi välja järgmine: vabatahtlikele anti võimalus võita väike rahasumma ning hiljem selgus, et kõik said ka erineva suurusega lisaboonuse. Siis anti osavõtjatele võimalus kasutada osa oma tasust, et võtta ära raha teistelt. Konfiskeeritud rahalised vahendid eemaldati süsteemist, majanduslikus mõttes oli see “raha põletamine”.
Juhtus see, et need, kellel oli väiksem boonus, võtsid raha ära neilt, kes said suurema summa ning kuigi nad ei saand tasu endale jätta, said nad näha teisi kannatamas. Need, kes said suurema boonuse, võtsid raha ära kõigilt teistelt ilma silma pilgutama. Kolmest osalejast kaks kasutasid võimalust ära ning jõudsid koju peaaegu tühjade kätega.
See on näide sellest, kuidas kadedus võib olla hävitav. Kui ainus asi, millele mõtleme, kui näeme kedagi, kel on rohkem raha kui meil, on selle hävitamine, ei ela me õige mõtteviisi järgi. Põhjusega öeldakse, et kadedus on üks kristlaste seitsmest surmapatust.
Kuid kadedust on mitut tüüpi. “Pahatahtlik kadedus” on selline, kus tuntakse agressiivsust soovitud objektiga inimese vastu ning “healoomuline kadedus”, kus imetletakse isikut, kellel on see, mida sooviksite ja see toetab teid soovitud eesmärgi täitmisel.
2011. aastal tegid kolm Tilburgi ülikooli teadurit katse, mis näitas, et healoomuline kadedus on tõhus motivaator. Sotsiaalne võrdlus pani inimesi rohkem õppima ning saama paremaid tulemusi testides, mis mõõtsid intelligentsust ja loovust. Kuid see töötas vaid siis, kui enesetäiendamine tundus saavutatav. Kui see tundus kättesaamatu, siis ei motiveerinud see paremaid tulemusi saama. Nii võib kerjus kadestada edukamat kerjust rohkem kui miljonäri.
Järgmine kord, kui tunnete kadedust, mõelge, mida see tahab teile öelda ja kuidas seda enda kasuks produktiivseks muuta. Tarbimine ei tee teid õnnelikuks, kuid seda võib teha oskus ennast vaos hoida ning rahuloluvajaduse tagaplaanile panek.
Siiski võib kadedusetundest kasu olla. See on märk, mis aitab aru saada, mida reaalselt elus saavutada soovid. Paljude jaoks ei ole see sugugi uhke auto ja kallid puhkusereisid. Selle asemel soovivad inimesed olla oma karjääri tipus ning panustada rahalisse vabadusse, et saaks elada loovalt ning toetada oma perekonda.
Halb arvamus kadedusest on õigustatud, kui lased sellel end kontrollida. Kui oled oma “saatuse sepp” ning õpid kadedust enda kasuks pöörama, on sellel tundel ka palju positiivset pakkuda.