Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas eile tõsta intressimäärasid aeglasemas tempos kui seni ehk 0,25% võrra, pidades seejuures silmas ka seda, kui kiiresti intressimäärasid juba seni tõstetud on. Hinnatõus euroalal on aga ikka veel liiga kiire.
Ehkki hinnatõus on euroalal läinud aasta oktoobri 10,6% tipust oluliselt aeglustunud, ulatus see aprillis veel 7%ni, mis on selgelt kõrgem kui Euroopa Keskpanga seatud 2% eesmärk. Inflatsiooni edasist pidurdumist toetavad langenud energiahinnad, aga ka keskpanga viimase 10 kuu jooksul tehtud otsused intressimäärade tõstmiseks, mis hakkavad järjest enam mõjuma. Viitaega, mille jooksul intressimäärade tõstmine võiks väljenduda aeglasemas hinnatõusus, hinnatakse üldiselt umbes aasta kuni kahe pikkuseks, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Kui kõrgele keskpank tegelikult intressimäärasid tõstma peab, ei tea täna veel keegi, sest see sõltub majanduse käekäigust järgmistel kuudel ja kvartalitel.
Lisaks otsustasime olulise sammuna veelgi kiirendada keskpanga bilansimahu koomaletõmbamist. Alates juulikuust ei asenda keskpank enam 2014. aastal käivitatud võlakirjaostuprogrammi raames omandatud ja nüüdseks järk-järgult lõpptähtajani jõudvaid võlakirju. See oli programm, mille abil suunas Euroopa Keskpank euroala majandusse täiendavat raha ning hoidis madalamal pikaajalisi intressimäärasid. Tänaseks on olukord majanduses piisavalt muutunud, mis võimaldab lisaks juba eelmisel suvel peatatud täiendavatele võlakirjaostudele veelgi vähendada keskpanga jalajälge võlakirjaturgudel.
Intressimäärasid tuleb tõsta nii kaua, kuni saame olla piisavalt kindlad, et hinnatõus euroalal on mõistliku aja jooksul aeglustumas püsivalt 2% lähedale.
Eilseid otsuseid langetasime olukorras, kus signaalid euroala majanduse seisundi kohta on üsna vastakad. Hinnatõus on endiselt liiga kiire, kuid viimastel kuudel juba siiski langustrendis. Silmas tuleb ka pidada alusinflatsiooni ehk hinnatõusu, mille arvestusest on välja jäetud tavaliselt kõige enam kõikuvad toidu- ja energiahinnad. Alusinflatsioon peegeldab püsivamaid hinnasurveid majanduses ja praegu pole veel näha, et hinnatõus selle mõõdiku järgi selgelt aeglustuks. Euroala majanduse käekäik tervikuna on aasta alguses olnud üle ootuste hea. Sellele on kaasa aidanud madalamad energiahinnad ning leevenenud probleemid tarneahelates. Teenusmajandusel läheb üldiselt hästi, kuid tootmisettevõtetel keskmiselt pigem mitte. Tööpuuduse tase ei ole euroalal kunagi varem olnud nii madal, kuid samal ajal puudub ettevõtetel kindlustunne uute investeeringute tegemiseks ning laenude võtmiseks. Kindlasti mõjutavad juba ka laenu- ja kinnisvaraturgu varasemast palju kõrgemad intressimäärad. Kokkuvõttes võib siiski tõenäoliseks pidada, et majandus taastub järk-järgult käsikäes hinnatõusu aeglustumisega.
Eestis kiirenes hinnatõus eelmisel aastal äkilisemalt kui euroalal tervikuna ning samuti kujuneb meie hinnatõusu pidurdus eeldatavasti keskmisest järsemaks.
Kui kõrgele aga intressimäärad veel tõusta võivad? Euroopa Keskpanga nõukogus oleme rõhutanud, et intressimäärasid tuleb tõsta nii kaua, kuni saame olla piisavalt kindlad, et hinnatõus on mõistliku aja jooksul aeglustumas püsivalt 2% lähedale. Meile praegu teadaoleva valguses tähendab see, et eilne intressitõusuotsus ei jää viimaseks. Kui vaadata võrdluseks euroala majandust ja finantsturgu tähelepanelikult jälgivate analüütikute ootusi, peavad nemad tõenäoliseks, et keskpank tõstab suve jooksul intressimäärasid veel 0,5% võrra ning seejärel peatub. See tähendaks, et Eesti pangaklientide laenumakseid mõjutava 6 kuu euribori intressimäär jõuaks tõenäoliselt 4% lähedale või veidi üle selle. Kui kõrgele aga keskpank tegelikult intressimäärasid tõstma peab, ei tea täna veel keegi, sest see sõltub majanduse käekäigust järgmistel kuudel ja kvartalitel. Enne järgmiste intressiotsuste tegemist Euroopa Keskpanga nõukogus hindame vahepeal laekunud uut majandusinfot ja seda, milline on tol hetkel värske hinnatõusuprognoos lähiaastateks.
Eesti inimeste ja ettevõtete vaatenurgast kehtib jätkuvalt loogika, et intressitõusud on inimeste rahakoti jaoks väiksem probleem kui väga kiire hinnatõusu jätkumine pikema aja jooksul.
Eestis kiirenes hinnatõus eelmisel aastal äkilisemalt kui euroalal tervikuna ning samuti kujuneb meie hinnatõusu pidurdus eeldatavasti keskmisest järsemaks. Üldised suundumused Eesti majanduses ei erine aga kuigi palju eelpool euroala kohta kirjeldatust. Ka Eesti inimeste ja ettevõtete vaatenurgast kehtib jätkuvalt loogika, et intressitõusud on inimeste rahakoti jaoks väiksem probleem kui väga kiire hinnatõusu jätkumine pikema aja jooksul. Viimane tähendaks nii keerulisemat ettevõtluskeskkonda kui ka täiendavat langust inimeste ostujõus, mis on viimase enam kui poole aasta jooksul juba tasapisi taastuma hakanud.
