Hasartmängumaks on olnud viimase paari kuu jooksul kuum teema meedias, olles kütnud kirge nii maksulangetuse pooldajate kui ka vastuseisjate hulgas. Ühest küljest loodetakse, et hasartmängumaksu langetamine toob kaasa uue voo hasartmänguoperaatoreid, teisalt aga kardetakse, et see muudab turu liialt kirjuks ning vähendab läbipaistvust.
Infoportaal tasutakasiinod.ee arutleb lähemalt, mida hasartmängumaks endast kujutab ning kas selle langetamine on tõepoolest niivõrd mõjus faktor, et võib oodata Eestisse rohkelt uusi hasartmängukorraldajaid.
Mida hasartmängumaks endast kujutab?
Eestis arvestatakse kaughasartmängude maksu GGR-i põhimõttel ehk maksustatav tulu koosneb panustest, millest on võidud maha arvestatud. See on oluline faktor (ning üks põhjuseid, miks rahvusvahelised platvormid Eesti poole vaatavad), kuna maksu ei arvestata kogu käibe, vaid üksnes tulu pealt.
2024. aasta alguses tõusis kaughasartmängu maksumäär Eestis 6% peale, kuid hiljuti võeti vastu maksumuudatus, mille eesmärk oli ühtlustada kaughasartmängude maksustamine 5,5% peale. Mitme järgneva aasta jooksul kavatsetakse järk-järgult maksu langetada 0,5 võrra aastas, kuni 4% juurde.
Sellise järk-järgulise maksulangetusega ei muutu olukord ülemäära järsult, aga seevastu muutub Eesti aasta-aastalt hasartmängukorraldajate jaoks aina põnevamaks paigaks. Kui mujal tõstetakse makse, siis Eesti läheb just vastupidist teed.
Eesti versus Malta
Hasartmängumaailmas pole hetkel ühtegi teist niivõrd tugevat seadusandlust nagu selleks on Malta – see pisike saareriik on kinnitanud tugevalt valdkonnas kanda ning suurem osa tunnustatud rahvusvahelistest firmadest on registreerinud end Maltale. See aga tähendab, et kui Eesti tahab meelitada operaatoreid siia, tuleb rinda pista Maltaga.
Maksuküsimuse osas on Malta süsteem lihtne: seal kehtib 5%-ne hasartmängumaks, kuid see rakendub ainult käibele, mis on teenitud mängijatelt, kes ise füüsiliselt asuvad Maltal (mitte ülemaailmsele tulule). Samas on aga Malta süsteemis mitmeid muid lisakohustusi (sh vastavusega seotud küsimused, litsentsitasud jms), mis kokku võivad muuta maksukoorma siiski pisut kõrgemaks.
Maksude osas pole seega küsimus selles, kummas riigis on madalamad maksud (ehkki tulevane 4%-ne hasartmängumaks on ilmselge eelis), vaid küsimus on pigem selles:
- kas Eesti pakub sama tugevat ökosüsteemi (spetsialistid, teenusepakkujad, pangandus, järelevalve praktika, reputatsioon);
- kas Eesti regulatsioon on etteaimatav ja stabiilne;
- kas operaator näeb päriselt strateegilist põhjust kontorit, tiimi ja maksuresidentsust siia tuua.
Kui arvestada Eesti digilahendusi ning lihtsat asjaajamist, siis on aga Eestil juba Malta ees suur konkurentsieelis, seda eriti siis, kui maksulangetus jõustub ning toob Eesti ja Malta maksumäära üksteisele lähemale.
Regulatiivne stabiilsus ja õiguskindlus – asi, mis loeb mõnikord rohkem kui maksumäär
Operaatori jaoks ei ole risk ainult maksuküsimus, vaid ka see, kuidas töötavad üldised hasartmängureeglid ning kas võib ootamatult tekkida muudatusi, mis keeravad nende ärimudeli pea peale.
Eestis on siinkohal mängus hetkel kaks olulist poolt:
- ühelt poolt riik ütleb, et tahab sektori korda teha: karmistuvad nõuded, tõusevad trahvid, lisanduvad kontrollimehhanismid, räägitakse auditikohustusest, krüptovarade reeglitest jms;
- teisalt sai 2026. aastal näha ka näidet sellest, kuidas ebaselge sõnastus tekitas maksustamises augu, mida tuli tagantjärele lappida ja ajakava ümber teha. Operaatorite jaoks tekitas see ilmselgelt segadust, ebakõlasid ja muremõtteid.
See kõik on oluline aga ühel põhjusel: suured hasartmänguoperaatorid plaanivad oma tööd ette mitmeid aastaid, sh planeerides riskimudeleid, maksesüsteeme, lepinguid jms. Kui tundub nagu õigusruum pole stabiilne, on ilmselge, et maksusoodustus üksi ei pruugi seda riski kompenseerida.
Palju faktoreid lisaks maksudele
Ülaltoodu on aga alles algus sellele, mida operaatorid reaalsuses kaaluvad enne, kui otsustavad muuta oma registreeringut ja jurisdiktsiooni. Madalam hasartmängumaks pole veel ainuke osa sellest puslest.
Selleks, et meelitada Eestisse rohkem reaalseid hasartmängufirmasid, tuleb arvestada veel mõne punktiga:
- Maksesüsteemid – iGaming on maksete mõttes riskisektor. Kui kohalik pangasüsteem ja riskipoliitikad ei ole operaatori jaoks sõbralikud, siis maksusääst üksi ei ole piisavalt veenev argument.
- Tööjõud ja teenusepakkujad – Maltal on hetkel Eesti ees üks suur eelis. Nimelt, seal on olemas kõik tugiteenused, sh juristid, rahapesu tõkestamise spetsialistid, vastavusküsimuste spetsialistid, muud teenusepakkujad. Eestis on see ökosüsteem alles lapsekingades.
- Reputatsioon ja regulatiivne signaal – Eesti peab mõtlema operaatorite meelitamisel lisaks maksuküsimusele ka sellele, kuidas edastada parema signaaliga sõnumit. Kui sõnum keerleb pigem selle ümber, kuidas parandada järelevalvet ja luua läbipaistev keskkond, annab see ka ettevõtetele rohkem julgust, teades, et nad ei satu lihtsalt mõnda nö halli ala jurisdiktsiooni.
Hasartmängukorraldajaid koheldakse tihti ülemäära üldistavalt, mõeldes sellele, et soodne hasartmängumaks meelitab neid laviinina siia registreeruma. Tegelikkuses tuleb aga arvestada sellega, et hasartmängude operaator on ettevõtja nagu iga teine ning kõik ettevõtted üritavad leida optimaalse investeeringu, mis on ka pikas perspektiivis kasulik.
Realistlik vastus: maksulangetus on vajalik, aga mitte võluvits
Kui panna kõik faktorid kokku, siis on selge, et hasartmängumaksu langetus võib küll Eestit aidata – eriti kui see teeb Eesti piirkondlikult konkurentsivõimelisemaks. Küll aga ei ole see üksi veel piisav selleks, et suured hasartmängukorraldajad tahaksid kogu oma äri ümber tõsta Eestisse või kolida lausa Maltalt Eestisse.
Maksuprotsent on ainult üks rida eelarves. Operaatorite päris otsust mõjutavad sama palju (mõnikord rohkem) õiguskindlus, regulatsiooni kvaliteet, järelevalve praktika, AML-koormuse selgus, panganduslik teostatavus ja see, kas siinne ökosüsteem suudab ettevõtet igapäevaselt teenindada.
Kui Eesti suudab maksu langetamise kõrval näidata ka stabiilset ja professionaalset keskkonda, on ka realistlik, et rohkem operaatoritest võtab Eesti litsentsi ja osa neist kasvatab siin ka päriselt kohalolu, mitte ei proovi lihtsalt hankida endale ilusat paberil olevat registreeringut.
„Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!”