Statistikaameti andmetel jätkus mais kiire hinnatõus, mis ulatus aastavõrdluses 20 protsendini. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,9%. Suurima mõjuga oli elektri ja mootorikütuste kallinemine. Elektri puhul pole toimunud hooajalist hinnalangust ja selle börsihind on muutunud väga heitlikuks. Nafta maailmaturuhinna tõus on jätkunud ning kütuste kallinemist on soodustanud ka euro vahetuskursi nõrgenemine. Vene-Ukraina sõda põhjustab toiduainete ja tootmiseks vajalike sisendite kallinemist, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Inflatsioon püsib lähikuudel kiire. Suur osa tarbijakorvi kallinemisest on seotud majapidamiste suurenenud kulutustega energiale ning tulevikutehingute järgi jääb energia hind kõrgeks ka lähiajal. Kallim energia kandub tootmis- ja jaotuskulude kaudu teistegi kaupade ja teenuste hinda ehk muudab hinnatõusu laialdasemaks ja ilmselt ka püsivamaks, sest energia hinnamõju läbikandumine võtab aega. Inflatsioonitempo olulist aeglustumist pole seetõttu lähiajal oodata.
Lisaks n-ö kulusurve põhjustatud hinnatõusule saab Eestis rääkida ka suure nõudluse põhjustatud hinnakasvust ― kiire sissetulekute kasv, pandeemiaajal kogunenud hoiuste ja II pensionisambast välja võetud raha käikulaskmine ning ka riigi kulutuste kasv on hinnatõusu andnud oma panuse. Seda, et elav nõudlus on võimaldanud ettevõtetel hindu tõsta kulude tõusust kiiremini, näitab muu hulgas kasumite jõuline kasv. Ühtlasi peegeldab kasumite suurenemine seda, et üle 10% küündiv keskmine palgatõus ei ole ettevõtete jaoks veel kontimurdvaks muutunud.
