Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk 2018. aasta kolmandas kvartalis aastatagusest 7,5% suurem. Palgakasvu tempot on viimastel kvartalitel mõjutanud tulumaksureform. Tööjõupuudust leevendavad välismaalt värvatud töötajad, mistõttu väheneb surve palkade tõusuks.
Hoogne palgakasv ja eile avaldatud andmed ettevõtete majandustulemuste kohta viitavad kolmanda kvartali heale majandusseisule. Palgauuringu järgi kasvas lisaks keskmisele palgale kolmandas kvartalis ka töötajate arv. Sama trendi näitavad ka maksu- ja tolliameti andmed ning ettevõtlusstatistika, kirjutab Eesti Pank.
Viimase kahe kvartali palgakasvu tempot on mõjutanud tulumaksureform. Palgakasvu aeglustumist teises ja seejärel kiirenemist kolmandas kvartalis selgitab osaliselt eelmise aastaga võrreldes ühtlasem puhkusetasude võtmine suvekuudel. Sellega püüti vältida maksuvaba tulu kõikumist ja suuremat maksukohustust. Kahe kvartali keskmisena suurenes keskmine palk 7% ehk kasv oli veidi aeglasem kui eelmise aasta teises pooles ja selle aasta alguses.
Tõenäoliselt kasvaksid palgad veelgi kiiremini, kui välismaise tööjõu värbamise reegleid poleks viimastel aastatel lõdvendatud. Viimase aastaga on kasvanud välismaalaste ajutise töötamise registreerimine. See on aidanud leevendada tööjõupuudust eelkõige ehituses ja tööstussektoris. Töötajate juurde värbamine välismaalt aitab kiire majanduskasvu ajal vähendada tööjõu kulu kasvu ja seeläbi ka hinnatõusu. Väheneb ka tööpuuduse kõikumine, sest välismaalt värvatud töötajatest suur osa saab töötada Eestis ajutiselt.