Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel AA- tasemel stabiilse väljavaatega.
Eesti eelarvepoliitika on hästi juhitud. Valitsussektori võlakoormus langes möödunud aastal 8,3 protsendile SKP-st ja peaks 2020. aasta lõpuks langema 7,5 protsendile. Fitchi hinnatavate riikide seas on see kolme madalama näitaja hulgas.
Eesti majandus kasvab Fitchi prognoosi kohaselt tänavu 2,9 protsenti ja tuleval aastal 2 protsenti. Kasvu pidurdumine on tingitud nõrgemast välisnõudlusest, tööturu piirangutest, aeglasemast palgakasvust kui ka EL-i vahendite ühtlasemast kasutuselevõtust, kirjutab Rahandusministeerium pressiteates.
Agentuuri hinnangul on jätkuvalt surve all tööjõuturg, kus keskmine palk tõusis IV kvartalis 8,9 protsenti. Produktiivsus kasvas sel ajal aastavõrdluses 3 protsenti, mis on püsinud viimastel aastatel stabiilsena, tekitades jätkuvalt küsimusi kõrge palgakasvu mõjust konkurentsivõimele.
Survet tööjõuturule peaksid edaspidi leevendama Eesti majanduskasvu aeglustumine ja suurenev sisseränne.
Inflatsioon peaks Fitchi prognoosi järgi langema mulluselt 3,4 protsendilt tänavu 2,1 protsendile
Eesti netolaenuandja positsioon oli 2018. aasta lõpuks 17,9 protsenti SKP-st ja jooksevkonto ülejääk moodustas 1,9 protsenti SKP-st. Nõrgenenud välisnõudluse tõttu peaks jooksevkonto ülejääk kahanema 2020. aastaks 0,5 protsendile SKP-st, kuid Eesti netolaenuandja positsioon peaks veelgi tugevnema.
Fitchi hinnangul aitaks reitingu tõusule kaasa jätkuv struktuursete majandusnäitajate paranemine, reitingu langust aga võivad põhjustada majandus- või finantsšokid, mis halvendaks riigirahanduse, makromajandusliku keskkonna ja finantsstabiilsuse olukorda.
