Veebruari 0,6 protsendilise hinnakasvu taga oli peamiselt energiahind, ülejäänud tarbijakorvi kallinemine püsis aeglane.
Elektrihind kasvas aastaga 27 protsenti ja tõstis inflatsiooni 0,9 protsendipunkti võrra. Elektri börsihind oli veebruaris külma ilma tõttu Eesti viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel. Kuna süsinikdioksiidi kõrge kvoodihind pärsib elektri tootmist põlevkivist, ostab Eesti elektrit sisse Põhjamaadest. Turud ootavad elektri börsihinna langemist suve alguseks. Kuna energiahindade osakaal on meie tarbijakorvis suurem kui euroala riikides keskmiselt (vastavalt 12% ja 9%), siis elektri- ja naftahinna kõikumine on Eestis palju tuntavam.
Toiduainete hinnad langesid veebruaris aastaga vähe. Ette vaadates tuleb siiski märkida, et toiduainete hinnakasv maailmaturul pole veel ELi siseturule jõudnud ja toiduainete hinnatõus võib alles ees seista, seisab Eesti Panga pressiteates.
Sisemaine hinnasurve püsib Eestis suhteliselt nõrk, sest palgakasv on aeglustunud ja majandus ei tööta täisvõimsusel. Teenuste hinnakasv kiireneb teisel poolaastal, kuid viiruse kiire levik võib seda mõnevõrra edasi lükata. Eesti Pank prognoosib 2021. aastaks 1,4 protsendilist inflatsiooni.
