Eesti Panga nõukogu on kinnitanud keskpanga 2023. aasta aruande, mille kohaselt ulatusid Eesti Panga tulud ligi 113 miljoni euroni ja kulud olid 25,6 miljonit eurot. Keskpanga majandusaasta jäi nulli, kuna 2023. aastal teenitud tulu kasutati eelmisel aastal kasutusele võetud finantspuhvrite osaliseks taastamiseks.
“Nõukogu tunnustas Eesti Panga head tööd, mis võimaldas suures osas taastada 2022. aastal kasutusele võetud riskieraldiste puhvrid. Selline käitumine on vastutustundlik ja hoiab ära riigipoolse toetamise vajaduse keerulistel majandusaastatel,” ütles Eesti Panga nõukogu esimees Urmas Varblane.
Keskpanga 2022. majandusaasta jäi samuti nulli, kuid siis sai Eesti Pank intressimäärade järsu tõusu tagajärjel üle 150 miljoni euro kahjumit oma väärtpaberiportfellilt. Selle kahjumi katmiseks võttis keskpank 2022. aastal kasutusele varasemate aastate kasumite arvelt finantsriskide katmiseks loodud puhvrid, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Eesti Pank teenis 2023. aastal oma investeeringutelt turuhindades mõõdetuna tulu 98 miljonit eurot, samal ajal kui raamatupidamislik kasum investeeringutelt ulatus 39 miljoni euroni. Vahe tuleb sellest, et raamatupidamise reeglite järgi ei arvestata teenitud tuluna veel müümata väärtpaberite hinna tõusu. Lisaks teenis Eesti Pank 2023. aastal 52,5 miljonit eurot euroala keskpankade ühistest rahapoliitilistest tehingutest. Peale selle sai keskpank ligi 25 miljonit eurot raamatupidamislikku tulu oma kroonieraldise reservi märkimisväärsest vähendamisest. See reserv on mõeldud Eesti kroonide vahetamise kohustuse katteks. Vahetatavate Eesti kroonide summad on olnud viimastel aastatel väikesed ja vähenevad igal aastal, kuna inimesed on kroone mälestuseks jätnud ja osa kroonidest on ka hävinenud. Raamatupidamisreeglite kohaselt tuleb seetõttu kroonide vahetamise kohustuse tagamiseks mõeldud reservi vähendada. Eesti Pank jätkab kroonide vahetamist eurodeks ja seda tähtajatult.
Sel kevadel tehtud otsusega taastas Eesti Pank olulises osas eelmisel aastal kasutusele võetud riskieraldiste puhvri, suunates sinna 87,2 miljonit eurot. Lisaks riskieraldiste poolt pakutavale n-ö esimesele kaitsevallile on keskpangal oma finantstugevuse tagamiseks veel täiendavaid reserve. Kokku ulatub Eesti Panga omakapital 2023. aasta lõpu seisuga enam kui 660 miljoni euroni. „Eesti Panga tegevus on finantsiliselt tugevatel alustel. Keskpanga finantstulemused võivad küll läbi aastate olla heitlikud, aga kokkuvõttes oleme suutnud hoida kapitali taset, mis on vajalik Eesti Panga enam kui 14 miljardi euroni ulatuvast bilansist tulenevate finantsriskide katteks,“ ütles keskpanga president Madis Müller.
Euroala keskpangana on ka Eesti Panga põhiülesanne hinnatõusu ohjeldada. Euroopa Keskpank teeb oma rahapoliitilisi otsuseid selleks, et tagada euroalal stabiilne ja aeglane hinnatõus. Euroala hiljutise väga kiire hinnatõusu pidurdamiseks tõstis Euroopa Keskpanga nõukogu väga järsult intressimäärasid. Nende otsuste kõrvalmõjuna said paljud euroala keskpangad 2022. aastal kahjumit. Kuna euroala keskpankade põhiülesanne on ohjeldada hinnatõusu, on kasumi teenimine nende jaoks teisejärguline, saagu nad kasumit investeerimisest või muudest tegevustest. Üldise lähenemisena üritavad keskpangad luua endale piisavalt suuri rahalisi puhvreid, et katta võimalikke kahjumeid.
