Selleaastane Nobeli majanduspreemia anti kolmele teadlasele, kes suutsid oma teadustööga tõestada, et jõukaks võib saada iga ühiskond – religioonist, rahvusest, keelest, kliimast ja loodusest olenemata. Nad uurisid seda küsimust majandusteaduse, politoloogia ja ajaloo vaatevinklist ning leidsid, et jõukuse järjepidevaks kasvuks on ühiskonnal vaja õigesti loodud institutsioone, mille kaudu saab majanduspoliitika kujundamisse kaasata enamiku ühiskonnaliikmete huvid.
Sel aastal läks Nobeli majanduspreemia Daron Acemoglule (MIT), Simon Johnsonile (samuti MIT) ja James A. Robinsonile (Chicago ülikool) institutsioonide kujunemise ja nende jõukusele avaldatava mõju uurimise eest. Nad pälvisid auhinna peamiselt kahe seotud teooria eest: esiteks, kuidas määravad jõukuse kaks konkreetset institutsioonitüüpi ehk kaasavad ja välistavad institutsioonid[1] ning teiseks, kuidas sellised institutsioonid püsivad ja muutuvad (nt kaasavast välistavaks).
Loe edasi SIIT.
