Üle kahe aasta kestnud majanduslanguse järel on viivises pangalaenude maht kasvanud üldiselt vähe, kõige rohkem probleeme on olnud tagatiseta tarbimislaenude tasumisega. Neid laene väljastavad järjest tihedamini väiksemad pangad ja pankadega mitteseotud krediidiandjad, kelle laenuportfell on tarbimislaenude suure osakaalu tõttu kõrgema riskitasemega. Kui makseraskustes inimesi tuleb veel juurde, võib mõne laenuandja kahjum osutuda suureks, kuid sellest tulenev oht finantsstabiilsusele jääb piiratuks.
Vaatamata üle kahe aasta kestnud majanduslangusele on majapidamiste laenumaksevõime püsinud siiski küllaltki hea. Üle 60 päeva tasumata pangalaenude osakaal on küll pisut kasvanud, kuid see on väike, 0,3% laenuportfellist. Laenukvaliteet on kõige rohkem halvenenud tagatiseta tarbimislaenude hulgas. See on kahjuks ootuspärane, sest tegemist on tavapäraselt riskantsema laenuga, mis on majandusolude halvenemise suhtes haavatavam kui teised laenud. Tarbimislaenude viivislaenude tase on ajalooliselt olnud teistest laenudest tunduvalt kõrgem. Näiteks 2010. aastal pärast suurt finantskriisi ulatus pankade üle 60 päeva tasumata tarbimislaenude osakaal kõigi tarbimislaenude puhul 10%ni ning tagatiseta laenude puhul üle 15%. Praegu on need tasemed vastavalt 2% ja 3%.
Loe edasi SIIT.
