Eesti pangandussektori süsinikujalajälg pole viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning jääb Euroopa Liidu keskmise lähedale. Laenud energeetikasektorile annavad panganduse jalajälge endiselt märkimisväärse panuse. Kuigi sellele sektorile väljastatud pangalaenude maht on kasvanud, on energeetikas toimunud ka heitmete vähenemine ning kõrge heitmete osakaaluga sektorid (nt taastumatutest allikatest toodetava energia sektor) moodustavad kogu ettevõtete laenuportfellis pigem väikese osa.
Eesti Pank on võtnud endale ülesandeks korrapäraselt hinnata Eesti finantssektori kliimariske, sest mida suurem on pankade laenu- ja investeeringute portfelli süsinikujalajälg, seda haavatavamad on nad keskkonnaalaste regulatiivsete muudatuste ja turuootuste suhtes. Sellel võib omakorda olla mõju ka finantsstabiilsusele, mille tagamine on üks keskpanga põhiülesannetest.
Loe edasi SIIT.
