Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi on Eesti majandus kriisist väljunud väga jõuliselt. Kuigi üksikud sektorid pole veel taastunud, on majandus tervikuna selgelt ületanud kriisieelse taseme. Eestis on mitmel põhjusel ajutiselt kiire hinnatõus, mida aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu. Pikemalt kestev kiire hinnatõus võib ohustada inimeste ostujõudu ja ekspordisektori konkurentsivõimet, millest sõltub töökohtade teke ja pikaajaline palgakasv.
„Euroala keskpangad, sh Eesti Pank saavad mõjutada hinnaarenguid kogu euroala tervikuna silmas pidades. Kui Eesti majanduses on hinnatõusu surve suurem euroala keskmisest, on Eesti kohaliku hinnatõusu mõjutamise juhtkang valitsuse käes. Valitsus ja parlament saavad otsustada, kui palju riigieelarve kulutuste kaudu anda majandusele ja seeläbi ka hinnatõusule lisahoogu,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller, kes on ühtlasi Euroopa Keskpanga nõukogu liige.
Kui Eesti majanduses on hinnatõusu surve suurem euroala keskmisest, on Eesti kohaliku hinnatõusu mõjutamise juhtkang valitsuse käes. Valitsus ja parlament saavad otsustada, kui palju riigieelarve kulutuste kaudu anda majandusele ja seeläbi ka hinnatõusule lisahoogu
Eesti majandus on kriisist väga kiiresti taastunud. Teises kvartalis küündis majanduskasv aastatagusega võrreldes 12,9%ni ning aasta kokkuvõttes kasvab majandus prognoosi kohaselt 9,5%. Majanduse kogumaht on pärast umbes 3% suurust langust eelmisel aastal praeguseks juba selgelt üle kriisieelse taseme. See on saanud võimalikuks tänu raskustele paremini vastu pidanud harude (info ja side, veondus, ehitus, mitmed teenused) väga jõulisele kasvule, samas kui enim kannatanud valdkonnad (majutus ja toitlustus, meelelahutus, haldus- ja abitegevused) pole veel kriisieelset mahtu saavutanud. Majanduse struktuur on kriisi käigus muutunud ning osa muutustest võivad osutuda püsivaks, kuna majanduse edasise paranemise korral ei pruugi mujal hõivatud inimesed endistesse valdkondadesse enam naasta, selgub Eesti Panga pressiteatest.
Tavapärasest parem seis majanduses jätkub. Nõudlus toodete ja teenuste järele püsib lähiaastatel erakordselt suur. Seda lükkavad tagant kiire palgakasv, kriisi kestel kogunenud säästud, pensioni teisest sambast välja võetud raha ja rahvusvahelise majandusruumi kindlam käekäik. Seni on toodangu maht kasvanud peamiselt tänu sellele, et töötundide arv inimese kohta on suurenenud. Aasta teises pooles hakatakse toodangumahu tõstmise nimel rohkem inimesi palkama ja tööpuudus väheneb 2023. aastaks tagasi kriisieelsele tasemele. Aktiivne tööturg hoiab palgakasvu sel ja järgmistel aastatel kiirena ja eeldatavasti suureneb ka liikumine töökohtade vahel.
Hindu kergitab Eestis suur hulk erinevaid põhjuseid. Selle aasta keskpaigas tõstis energia kallinemine inflatsiooni 5%ni. Kui energia hind rohkem ei kasva, jääb see siiski mõjutama inflatsiooni, kuni energiahinna madal võrdlusbaas taandub tuleval aastal andmetest välja. Hindu survestab ka see, et ettevõtetel on raske nõudluse kasvuga samas tempos tootmist suurendada — lisaks töökäte nappusele on tootmisvõimsus juba pea täies ulatuses rakendatud ning tootmisvõimsuse suurendamiseks vajalike investeeringute tegemine võtab aega. Jätkuvalt on üleilmseks probleemiks ka tõrked tarneahelates, materjalipuudus ja toormete kallinemine, mis samuti tarbijahindu tõstavad. Ka annab hinnatõusule hoogu palgakulude kasv Eestis. Hetkeseisuga eeldab keskpank, et paljud kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid jäävad siiski ajutiseks ja seetõttu aeglustub hinnatõus järgmisel aastal 3,6%ni. Samas on selgelt 3% ületav hinnatõus endiselt märksa kiirem Eesti viimaste aastate hinnakasvu tempost.
Riigieelarve on mõistlik tasakaalu viia juba 2023. aastaks, et aidata ohjeldada hinnatõusu ning hoida sellega inimeste ostujõudu ja eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet. Kiire majandus- ja hinnakasv toovad riigikassasse rohkem maksutulu kui tavaoludes ning see võimaldab teha väga hästi sihitud lisakulutusi. Lähiaastateks oodatav Eesti majanduse olukord ei vaja riigipoolset ülekulutamist, sest see annaks hoogu juba niigi kiirele hinnatõusule, vähendaks seeläbi inimeste ostujõudu ning halvendaks eksportiva sektori konkurentsivõimet. Euroopa Liidu rahastus võimaldab Eestis teha täiendavaid investeeringuid ja kulutusi 2022.-2023. aastal kokku ligi 3 miljardi euro eest, mis eelarvetasakaalu arvestusse ei lähe, kuid on oma majanduslikult mõjult samaväärsed laenuraha arvelt täiendavate investeeringute tegemisele. Maksutulude suurem laekumine võimaldab eelarvepuudujäägist hoopis kiiremini välja tulla. Tänu hoogsale majanduskasvule saaks nominaalse eelarvetasakaalu saavutada 2023. aastal ilma valitsemissektori kulutusi vähendamata. Selleks piisab kulutuste kasvu piiramisest. Kiire tasakaalu saavutamine on tähtis ka selleks, et Eesti majandus oleks ka edaspidi vastupidav ootamatutele tagasilöökidele, mida ei saa ka lähemas tulevikus välistada.
„Koroonakriisi ajal kasvas riigieelarve maht kulukate toetusmeetmete tõttu väga järsult. Sellelt juba kõrgelt kulutuste tasemelt ei saa seega riigi kulutused enam lähiaastatelt kuigi kiiresti edasi kasvada, ilma et lõhe riigi tulude ja kulude vahel liiga suureks ei käriseks. Siiski on ette näha, et valitsuse kulud ületavad 2023. aastaks juba umbes 30% võrra kriisieelset 2019. aasta kulutuste taset, mis kindlasti võimaldavad riigil paljudesse valdkondadesse täiendavalt panustada,“ lausus Eesti Panga president Madis Müller.
