Kuigi kaitsetollid tõid kaasa ebakindlust, elavnes üleilmne kaubandus selle aasta esimesel poolel. Ehkki täiendavat nõudlust pole see meie kaubanduspartnerite seas kaasa toonud, on eksport kokkuvõttes hoogustunud paljudel tegevusaladel ja eksportijad leiavad ka uusi turge. Ekspordi kasv teises kvartalis jätkus, kuid tagasihoidlikumalt kui aasta alguses. Maksebilansi andmetel kasvasid teises kvartalis nii kaupade ja teenuste väljaveokäive kui ka sisseostukäive 6%.
Aasta esimesel poolel paranes nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele nii euroalal kui ka väljaspool seda. Kaubaeksport kasvas teises kvartalis enamikus olulistes kaubagruppides ja sihtriikides. Tähtsamatest kaubanduspartneritest rääkides kasvas Eesti eksport kõige rohkem Poola ja Leetu, vaikselt kosub ka Saksamaa turg. Positiivne on see, et eksportijad leiavad kaupadele uusi turge, näiteks on kasvanud müük Prantsusmaale, ja oluliste sihtriikide ring on laienenud. Asendatakse ennekõike seni põhjamaadesse suundunud eksporti, sest Soome, Rootsi ja Norra turu nõudlus kiratseb endiselt. Kaubagruppidest panustasid kasvu kõige enam masinate ja seadmete, puidu- ja puidutoodete ning toiduainetööstuse toodete eksport, seisab Eesti Panga pressiteates.
Majandus saab endiselt tuge teenuste ekspordi stabiilsest kasvust. Teises kvartalis kasvas teenuste eksport aastataguse ajaga võrreldes 8%. Seda veavad kaks olulisemat gruppi: 14% suurenes telekommunikatsiooni- ja arvutiteenuste ekspordikäive ning 10% äriteenuste ekspordikäive. Kevadsuvine turismihooaeg suurendas reisiteenuste ekspordikäivet 11%. Transpordi ekspordikäive aga vähenes edasi, suuresti maanteekaubavedude kahanemise tõttu.
Tööstuse ja kogu majanduse elavnemine kasvatab vajadust sisendite ja tooraine järele ning suurendab importi, seega kasvas kaupade impordikäive teises kvartalis 3,2%. Kõige rohkem panustasid sellesse masinate ja seadmete ning elektroonikakaupade sisseost. Aasta esimesel poolel mõjutasid kaubaimporti ka kapitalikaupade ühekordsed ostud kaitsevaldkonnas. Teenuste impordikäive kasvas samuti ja oli 11% suurem kui aasta eest.
Maksebilansi põhjal oli 2025. aasta teise kvartali jooksevkonto 52 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis moodustab 0,5% SKPst. Jooksevkontot toetas see, et kaupade konto puudujääk oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes väiksem ning teenuste konto ülejääk oli suurem nii aastases kui ka kvartaalses vaates.
Ettevõtjad leiavad, et eksporditellimustega on olukord parem kui aasta alguses, kuid nende hinnangud püsivad pessimistlikud. Suvekuudel muutusid aga märgatavalt ettevõtjate hinnangud enda konkurentsivõimele – tunnetatakse, et olukord on paranenud just väljaspool Euroopa Liitu asetsevatel turgudel.
