Tere lõppevat töörahva püha! Küll mulle meeldib 1. mai. Mis võiks mulle hingelähedasem ja motiveerivam olla, kui keset külma maikuud ühte toredat vaba päeva nautida, et ikka meeles püsiks, mille nimel igapäevaselt oma kontoritooli läikima nühin. Eks ikka selle nimel, et finantsvabana mitte kunagi enam end hambad ristis tööle sundida…
Aga mis siin pikalt heietada, olgem ausad, olen sellest päevast veel väga kaugel. Kui eelmises postituses hõiskasin, et “olen miljokas”, siis tegelikult ju ei ole mingi miljonär (kes tänapäeval üldse palgatööga euro- või dollarimiljonäriks saab?!). Ja tõe huvides, kui juba rahakratt oma ämbrikolistamistest avalikult rääkis, siis pean siinkohal ka mina tunnistama, et mulgi on korralikke ämbreid siin julgelt. Näiteks minu kõige suurem möödapanek protsentuaalselt on hetkel:
Mis te arvate, millega tegu? Peaaegu õige – mitte küll päris koin, aga ühe virtuaalmündi träkker-sertifikaat. Hea uudis on see, et selle träkkeri peale panustasin ca 70 eurot, mis tähendab, et miinuses olen täna ainult ca 35ga. Halb uudis on aga see, et ka näiteks väga edukaks osutunud investeeringud on mul olnud pisikesed, näiteks Salmari alla panin ainult ca 300 eurot. Veel halvem uudis on see, et suur osa minu investeeringutest on tänasel päeval näiteks pankade aktsiates, natuke ka jaemüügi ettevõtete aktsiates, ja neil pole sugugi roosilised päevad…
Loe edasi SIIT.
