„Alates läinud aasta augustist ei ole hinnatase Eestis enam märkimisväärselt tõusnud ja on alust eeldada, et aasta teises pooles võime näha juba ühekohalisi inflatsiooninumbreid,“ ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Kinnisvaraturul toimuvat nimetas ta mõistlikuks rahunemiseks.
„Toiduainete hinnatõus küll veel jätkub, kuid energia hinnad, nii nafta- kui ka gaasihind, on märgatavalt alla tulnud. Eesti Panga prognoosist näeme, et inflatsioon aeglustub ja jõuab aasta teises pooles lähemale tavapärasemale tasemele,“ rääkis Kaasik Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil.
Mullu kogu euroalal kiirenenud hinnatõusu tempo pidurdamiseks on Euroopa Keskpank tõstnud euroala baasintressimäärasid alates läinud aasta juulist 2,5 protsendipunkti võrra. Eesti Panga asepresidendi sõnul on rahapoliitikaga reageeritud jõuliselt ja nagu Euroopa Keskpank on öelnud, jätkatakse intressimäärade tõstmisega seni, kuni euroala inflatsioonitase on veenvalt lähenemas eesmärgiks seatud kahele protsendile. Intressimäärade kergitamine küll suurendab laenuvõtjate kulusid, kuid aitab ära hoida selle, et kiire hinnakasv jääb pikemaks ajaks kestma. „Liiga kiire hinnatõusuga võitlemiseks häid lahendusi pole, peame valima halva ja halvema vahel ning kiire hinnatõusu kestma jäämine oleks inimestele ja majandusele tervikuna kahjulikum valik,“ märkis Ülo Kaasik pressiteates.
Energia hindade langus ja Venemaa gaasile alternatiivide leidmine on süstinud rohkem kindlustunnet ka euroala ettevõtjatesse. „See annab julgust arvata, et euroalal tervikuna võib sel aastal kardetud majanduslangus tulemata jääda,“ ütles Kaasik. Eesti majanduse olukorda kommenteerides märkis ta, et rasked ajad veel jätkuvad, kuid aasta teises pooles on väljavaated paremad. Siseturul toetavad nõudlust valitsuse kulutused. Ettevõtete kasumid on jätkanud kasvamist hoolimata suurenenud kuludest. Venemaa agressioonisõja mõju Eesti majandusele on seni lisaks suurele hinnatõusule avaldunud peamiselt impordi ja maksete järsus vähenemises. Eksport seevastu on jätkunud suuremas mahus, kui Eesti Pank esialgu prognoosis. „Suuremat sõja mõju avaldumist ekspordile on oodata sel aastal,“ ütles Kaasik, kelle sõnul läheb aega, enne kui Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide mõju täies ulatuses nähtavaks saab.
Kuna Venemaa agressioonisõda Ukrainas jätkub, püsib majanduse väljavaate ja prognooside suhtes jätkuvalt suur ebakindlus. See mõjutab ka olukorda Eesti tööturul, kus Eesti Pank näeb tööpuuduse kasvu valdavalt tööturule lisandunud Ukraina põgenike tõttu. „Me ei oota suurt koondamislainet ega massilist töökohtade vähenemist,“ ütles Kaasik, kuid möönis siiski, et ettevõtete soov uusi töötajaid palgata on vähenenud. Teisalt on tööga hõivatute hulk Eesti majanduses praegu rekordtaseme lähedal. „Milliseks pagulaste mõju tööturul edaspidi kujuneb, on sõja jätkudes raske prognoosida,“ ütles Kaasik.
Eesti kinnisvaraturul toimuvat ei peaks Eesti Panga asepresidendi hinnangul kõrvutama olukorraga, mis valitses turul pandeemia ajal või läinud aasta esimeses pooles. Turul olid siis märgid mullistumisest, mis ei olnud pikemas vaates jätkusuutlik. „Pigem tuleks praegust ehitusmahtu ja tehingute arvu kõrvutada pandeemiaeelse ajaga,“ ütles Kaasik, lisades, et kinnisvaraturu rahunemine on majanduse tervisele hea. Ka ettevõtetel on stabiilsemates oludes kergem tegutseda.
Eesti riigi rahanduses hakkab silma suur eelarvepuudujääk. „Eelarvepuudujäägi katmisel peame arvestama, et võla võtmine on kallim ja kulud kasvavad,“ ütles Kaasik, täpsustades, et kui võlatase kasvab näiteks 35-40%-le SKPst, tuleb arvestada, et kolm kuni neli protsenti riigi kogukuludest võib kümnendi pärast minna intresside maksmiseks. „Täiendavate kulutuste katteks tuleks tekitada ka täiendavat tulu,“ märkis Kaasik.
