Eesti hinnakasv oli mullu 3,4%*, mis oli euroalal kiireim ja Euroopa Liidus Rumeenia järel teine. 2017. aastal jagasime euroalal 3,7%ga esikohta Leeduga. Euroala keskmine hinnakasv oli samal ajal vahemikus 1,5%–1,7%. Seega on viimasel paaril aastal hinnad Eestis kasvanud umbes kaks korda kiiremini kui ülejäänud euroalal keskmiselt. Miks? Põhjused võib laias laastus kokku võtta nii: siseriiklikult on esikohal maksutõusud ja kallinev tööjõud, välisteguritest energiahinna heitlikkus.
Alkohoolsete jookide hinnad kasvasid kahe eelmise aastaga Eestis kokku pea 20%, euroalal aga üksnes 3%. Tervelt kolmandik Eesti ja muu euroala hinnakasvu erinevusest langes eelmisel aastal alkoholiaktsiisi tõusu arvele. Peale selle on alkohoolsete jookide hinda tõstnud ka jaemüüjate juurdehindlus. Praeguseks on see kaubagrupp üks Euroopa kallimaid. Viimased riikidevahelised võrdlusandmed pärinevad aastast 2017, kui alkohol oli Eestis 12% kallim kui vanas Euroopas ehk viieteistkümnes riigis, mis Euroopa Liiduga esimesena liitusid. Eelmise aasta hinnamuutusi arvestades ületame nüüdseks Euroopa keskmist hinnataset ilmselt juba ligi 20%.
Loe edasi SIIT.