2017. aasta oli Eesti majanduse jaoks edukas. Varasematel aastatel kiratsenud kasv kiirenes pea viie protsendini, mis on kriisijärgse aja üks kiiremaid. Kasv kiirenes tänu eksporditurgude märgatavale elavnemisele ning seal hoogustunud hinnatõusule.
Majandust kannustas ka Eesti elanike sissetulekute kiire kasv, mis kajastus majapidamiste tarbimises. Suurem nõudlus ja kõrgem hinnatase nii sise- kui ka välisturul võimaldasid ettevõtetel kasvatada nii käivet kui üle mitme aasta ka kasumeid. Viimaste kuude tööstustoodangu ja ettevõtete küsitluste andmete põhjal on majanduse kiire kasv jätkunud ka selle aasta alguses, kirjutab Eesti Pank oma pressiteates.
Et rikkamatele riikidele järele jõuda, on vaja senisest rohkem investeeringuid. Pärast aastatepikkust vähenemist suurenesid eelmisel aastal põhivara soetamiseks tehtavad kulutused nii ettevõtte- kui ka valitsemissektoris. Kui valitsemissektori investeeringute kasv oli suures osas seotud struktuurifondide tõhusama kasutamisega, siis ettevõtteid pani investeerima soodsam seis välisturgudel ning soov tootmisvõimsust suurendada, et saada osa nõudluse kasvust.
Samas paigutasid Eesti ettevõtted investeeringutesse – ehk tulevasse majanduskasvu – lisandväärtusest siiski väiksema osa kui ülejäänud euroala riikide ettevõtted keskmiselt. Seega pole praegune investeerimisaktiivsus veel piisav, et Eesti tulutase rikkamatele riikidele järele jõuaks.
Tööturg on ülekuumenemise äärel, sest ettevõtted on endiselt eelistanud investeeringute asemel suurendada pigem töötajate hulka. Väike tööpuudus, täitmata töökohtade arvu suurenemine, süvenev tööjõupuudus ja kiire tööjõukulude kasv on märgid sellest, et eelmise aasta jõudsa kasvu taga on peamiselt lühiajaline nõudluse kasv, mitte ettevõtete tootmisvõimekuse ja tööjõu tootlikkuse suurenemine. Tootlikkusest aga sõltub ekspordiedukus ja konkurentsivõime ning majanduse üldine areng.
Seni puuduvad selged märgid, et ekspordi konkurentsivõime oleks palga- ja tootmiskulude kasvu tõttu halvenenud. Väljaveetavate kaupade ja teenuste turuosa eelmisel aastal isegi suurenes veidi ja hindu suudeti tõsta konkurentidest enam, mis on ka üks põhjustest, miks kaubandusbilansi ülejääk eelmisel aastal suurenes.
Konkurentsivõime langust ei ilmne ka eksportööride küsitlusandmetest. Ent arvestades Eesti eksporttoodangu väikest osakaalu välisturgudel, on võimalik, et ekspordiedu taga oli eelmisel aastal peamiselt soodne väliskeskkond ja probleemid ilmnevad alles siis, kui partnerriikide nõudluse kasv aeglustub.
Edukas majandusaasta kajastus ka riigirahanduses. Käibe- ja tööjõumakse laekus eelarvesse plaanitust rohkem, kuid eelarve oli aasta kokkuvõttes puudujäägis ning puudujääk kujunes prognoositust suuremakski. Tulusid ületav kulutuste maht tähendab, et lisaks erasektorile panustas ka riik omalt poolt majanduskasvu kiirenemisse. Kuigi puudujääk polnud suur, aidanuks ülejäägis eelarve majandustsükli võimendamise asemel seda tasandada.
Prognoosid näitavad, et majanduskasv lähiaastatel aeglustub, kuid majanduse maht ületab suure nõudluse tõttu endiselt oma jätkusuutlikku taset. Seetõttu oleks otstarbekas lähiajaks planeerida eelarve ülejääki, et kaugemas tulevikus oleks võimalik vajaduse korral majandust toetada, rikkumata seejuures kehtivaid eelarvereegleid.
