Euroopa Keskpanga nõukogu eilsel kohtumisel otsustasime euroala intressimäärad tõstmata jätta, mis aga ei tähenda, et Lähis-Ida sõjaga seonduv ebakindlus ja sellest tulenev risk hindade tõusuks oleksid möödas. Pigem on viimase pooleteise kuu sündmused näidanud, et sõjaline konflikt Lähis-Idas võib kiiresti nii leeveneda kui ka uuesti lahvatada, mille tõttu käivad energiahinnad üles ja alla nagu sõit Ameerika mägedel.
Juunikuus euroala hinnatõus mõnevõrra leevenes, aeglustudes mai 3,2%-lt 2,8%-le. Selle tingis peamiselt energia ja toiduainete odavnemine. Tekkis lootus, et konflikt suudetakse lahendada ja naftatarned Pärsia lahe piirkonnast taastuvad. Ajutine naftatarnete taastumine tõigi maailmaturul kaasa üllatavalt kiire energiahindade languse: nafta odavnes 70 USA dollarile barrelist, mis on lähedal konfliktieelsele tasemele. Paraku ei kestnud see aga kaua ja sõjalise konflikti uuesti puhkedes tõusid ka energiahinnad taas kiiresti. Euroopa Keskpanga nõukogu istungi ajaks oli nafta hind juba üle 90 dollari barrelist. Lisaks survestab konflikti uus ägenemine Euroopas gaasi hinda, mis on juba juuni alguse tasemest kõrgemale kerkinud. Tanklas müüdavale kütusele toob hinnalisa ka nafta rafineerimise eest makstav kõrgem tasu, mis on tingitud rafineerimisvõimekuse defitsiidist. Nii on Lähis-Ida sõda jätkuvalt suurimaks riskiks, mille tõttu ei ole hinnatõusuhoog veel taltunud.
Juunikuus pidurdunud hinnatõusu taga oli ka üllatavalt aeglane toiduhindade kasv ning maiga võrreldes hinnad isegi langesid. Nägime sama ka Eesti statistikas. Iseenesest on loogiline, et toiduhindade kasvutsükli järel hinnad rahunevad. Teisalt aga teame, et nii mõnigi tegur võib lähiajal siiski ka toiduhindade kasvu tagasi tuua. Sealhulgas riskid, mis seonduvad näiteks ilmastikunähtusega El Niño või kõrgemate energia- ja väetisehindade ülekandumisega toiduhindadesse.
Loe edasi SIIT.