Mõni aeg tagasi avaldati Eestis täiskasvanute oskuste uuringu (PIAAC) 2023. aasta tulemused ning need tõid tuleviku kohta häid uudiseid. Selle uuringu põhjal on Eesti nooremaealiste täiskasvanute ehk 16–34aastaste infotöötlusoskused (funktsionaalne lugemisoskus, matemaatika kasutamise oskus ja probleemide lahendamise oskus) väga head – oleme nendega Soome ja Jaapani järel OECD riikide seas kolmandal kohal.
See näitab, et lisaks meie Euroopa tipus olevale põhikoolihariduse kvaliteedile, millest annab tunnistust PIAAC uuringuga sarnane PISA uuring, oleme nüüd tipuriikide seas ka oma kesk- ja kõrghariduse kvaliteediga. Nagu Aune Valk välja tõi, on meil kõige paremate oskustega need, kes on läbinud kogu oma haridustee vabas Eestis (Aune Valk, „Eri vanuse ja haridusega inimeste vahele on tekkinud suur lõhe“, Eesti Ekspress, 02.02.2025).
PIAAC uuringu tulemused on lootustandvad, arvestades, et riigi pikaajaline majanduslik ja ühiskondlik areng oleneb suuresti just hariduse kvaliteedist. Vaadates meie nooremaealise põlvkonna oskusi, on meie tulevikuväljavaade justkui väga hea. Siiski näitasid aga sama uuringu tulemused, et täiskasvanute infotöötlusoskuste tase võib nii vanusest kui ka haridustasemest sõltuvalt tugevalt erineda. Kui noored ja kõrgharitud Eesti elanikud on oskuste poolest maailma tipus, siis vanemaealiste ning põhi- ja keskharidusega inimeste teadmiste tase jääb allapoole OECD riikide keskmist.
Eelnev näitab, et Eestis on võimalik saada väga head haridust ning vähemalt nooremaealistel on ka head võimalused oma oskusi hiljem tööelus rakendada. Kui tasuv on aga haridust omandada? Analüüsisime hariduse tulusust Eesti registriandmete põhjal peatselt avaldatava Eesti Inimarengu Aruande jaoks ning järgnev ülevaade põhinebki sellel analüüsil.
Loe edasi SIIT.
