Raha säästmine on üks neist asjadest, mida kõik tahavad teha, aga vähesed teavad, kust alustada. See võib tunduda keeruline, kui pead toime tulema arvete, ootamatute kulude ja aeg-ajalt ka mõne naudinguga. Hea uudis on aga see, et raha säästmine ei tähenda elustiili täielikku ümberkujundamist üleöö. Tegelikult piisab teadlikest valikutest ja väikestest muudatustest, mis ajapikku kokku liites loovad suure vahe. Ükskõik, kas soovid koguda hädaabifondi, valmistud suuremaks ostuks või tahad lihtsalt oma rahanduse korda saada, on olemas praktilisi viise, kuidas säästmine saaks olla loomulik osa sinu igapäevaelust.
Ole teadlik sellest kuhu su raha kaob
Enne kui saad tõhusalt säästma hakata, pead teadma, kust üldse alustada. Üks tähtsamaid samme rahaga toimetulekul on oma kulutamisharjumuste mõistmine. See ei tähenda tingimata keerulise Exceli tabeli koostamist. Piisab ka sellest, kui kirjutad mõne nädala jooksul kõik kulud üles. Kas kulutad rohkem toidukulleritele, kui arvasid? Kas väiksed veebipoe ostud kogunevad märkamatult suureks summaks?
Kui oled saanud oma kulutustest selge pildi, hakkad nägema kohti, kus saab kärpida. Võib-olla maksad teenuste eest, mida sa enam ei kasuta. Võib-olla sõidad rohkem ringi, kui tegelikult vaja. Eesmärk pole loobuda kõigest meeldivast, vaid olla oma rahaga teadlikum ja eesmärgipärasem.
Koosta lihtne ja realistlik eelarve
Eelarve ei pea tunduma piiranguna. Tegelikult peaks hea eelarve olema plaan, mis toetab sinu eesmärke. Võta seda kui teekonnaplaani oma rahale. Alusta oma sissetuleku ja püsikulude, nagu üür, kommunaalid ja laenumaksed, üleskirjutamisest. Seejärel vaata muutuvaid kulusid, näiteks toidukaubad, meelelahutus ja kütus.
Ole oma kulude suhtes aus ja jäta endale ka veidi paindlikkust. Kui eelarve on liiga range, on lihtne sellest loobuda. Selle asemel loo süsteem, mida suudad pikaajaliselt järgida. Hea nipp on võtta säästmist kui tavalist kulu. Kui paned iga kuu kasvõi väikese summa kõrvale enne muu jaoks kulutamist, märkad peagi, kuidas see kasvab. Isegi kui su sissetulek on ligilähedane miinimumpalga tasemele, saab struktuurse lähenemisega luua märgatavaid sääste.
Leia väikseid viise kulude vähendamiseks
Raha säästmine ei tähenda alati suurtest asjadest loobumist. Tihti võivad väiksed muudatused anda kõige suurema efekti. Kui teed sagedamini kodus süüa, võtad oma kohvi kodust kaasa või valid kinokülastuse asemel filmiõhtu kodus, jääb sul rohkem raha alles ilma, et tunneksid end millestki ilma jäävat. Ostunimekirja kasutamine, toidukordade ette planeerimine ja hooajaliste sooduspakkumiste ärakasutamine aitavad samuti ülekulutamist vältida.
Teine hea harjumus on oodata enne mittehädavajalike ostude tegemist. Kui märkad midagi, mida tahaksid, anna endale päev või paar mõtlemisaega. Sageli kaob impulss selle ajaga ja saad aru, et sul ei olnud seda tegelikult vaja. See lihtne paus aitab ajapikku arendada tugevamat rahalist enesekontrolli. Mõnel juhul, kui ilmnevad ootamatud kulud, kaaluvad inimesed ka võimalust nagu kiirlaenu võtmine, ent sellesse tuleks suhtuda ettevaatlikult ja hinnata, kas see võiks takistada sinu pikaajalisi säästueesmärke.
Sea selged eesmärgid
Raha säästmine on palju lihtsam, kui tead, mille jaoks sa seda teed. Olgu see reis, uus auto või lihtsalt rahaline kindlustunne, eesmärk annab säästmisele mõtte. Samuti aitab see püsida motiveerituna ka siis, kui tekib kiusatus kulutada.
Mõtle nii lühiajalistele kui ka pikaajalistele eesmärkidele. Lühiajaline eesmärk võib olla pühadeks kogumine või nädalavahetuse väljasõit. Pikemaajaline eesmärk võiks olla sissemakse kodu ostuks või pensionifondi kasvatamine. Jaga need eesmärgid kuisteks vaheetappideks, et need tunduksid saavutatavad. Kui jälgid oma edusamme ja tähistad väikseid võite, muutub säästmine millegiks, mis tekitab rahulolu, mitte ei tundu kohustusena. Kui oled alles alustamas läbimõeldud säästmist siis eesmärkide seadmine on üks targemaid samme, millega alustada.
Automatiseeri, kui võimalik
Üks lihtsamaid viise säästmisega järje peal püsimiseks on selle automatiseerimine. Kui su pank lubab teha püsikorralduse arvelduskontolt säästukontole, siis seadista see nii, et osa palgast liigub sinna kohe pärast laekumist. Nii ei pea sa selle peale ise mõtlema ja vähendad tõenäosust, et kulutad selle raha muudele asjadele.
Automatiseerida tasub ka arvete maksmine, et vältida hilinemistasusid, mis ajapikku võivad päris suureks kujuneda. Kui oled tegelemas võlgade tasumisega, aitab automaatne maksmine hoida järjepidevust ja vähendada intressikulusid. Mida vähem pead muretsema tehniliste detailide pärast, seda lihtsam on oma plaanist kinni pidada.
Leia võimalusi sissetuleku suurendamiseks
Kuigi säästmisel keskendutakse sageli kulude kärpimisele, on võrrandi teine pool sissetulekute suurendamine. See ei tähenda alati töökoha vahetamist või pikemaid tööpäevi. Mõnikord piisab sellest, kui pakud oma oskusi väikeste tööotsadena, müüd asju, mida enam ei vaja, või leiad paindliku kõrvalprojekti, mis sobib sinu ajakavaga.
Isegi tagasihoidlik lisasissetulek võib teha märkimisväärse vahe, kui suunad selle teadlikult säästmisse, mitte ei kuluta ära. On küll ahvatlev kasutada lisaraha elustiili parandamiseks, kuid kui suunad selle oma rahaliste eesmärkide poole, jõuad soovitud tulemusteni palju kiiremini.
Loo endale hädaabi puhver
Elu on ettearvamatu ja ootamatud kulud võivad häirida ka kõige paremat säästmisplaani. Sellepärast on oluline omada hädaabifondi. See ei pea kohe suur summa olema — kasvõi mõnisada eurot auto paranduseks, arstiabiks või ajutiseks sissetulekukaotuseks võib pakkuda märkimisväärset kindlustunnet.
Alusta väikselt ja kasvata seda järk-järgult. Hoia hädaabifondi eraldi kontol, et mitte olla kiusatuses seda igapäevaselt kasutada. Selline turvavõrk aitab vältida võlgadesse sattumist ootamatute olukordade korral ning annab rohkem enesekindlust rahaliste ootamatustega toimetulekuks.
Harjuta teadlikku kulutamist
Raha säästmise keskmes on teadlik valikute tegemine. Teadlik kulutamine tähendab seda, et peatud hetkeks ja mõtled, kas see ost toetab sinu väärtusi ja eesmärke. See ei tähenda loobumist, vaid kulutamist viisil, mis sulle tegelikult midagi pakub.
See võib tähendada seda, et kulutad vähem asjadele, mis ei paku kestvat rahulolu, ja rohkem sellele, mis sulle tõeliselt korda läheb — olgu need elamused või vajalikud kvaliteetsed ostud. Kui teed rahalisi otsuseid läbimõeldult, on sul suurem kontroll oma rahanduse üle ja väiksem tõenäosus ostukahjutuseks hiljem.
