Et kõik ilusti algusest ära rääkida, tuleb tunnistada, et puutusin esimest korda optsioonidega kokku küllaltki varajases nooruses. 2008. aasta finantskrahhis ostsin ma Citigroupi aktsiale pärast kõva langust ostuoptsioone ja teenisin sellega vist isegi kasumit. Küll aga mäletan, et midagi täpsemat ma sellest aru ei saanud ja igaks juhuks rohkem neid ei näppinud ka. Kuni läks omajagu aega mööda ja mind kutsuti esinema Tartus tegutsevasse Investeerimisklubisse, mis korraldas Ülikooli kohvikus pühapäevaseid investeerimisõhtuid. Korraldajateks olid Marko Oolo ja Tõnis-Denis Merkuljev ja enne esinemist käisime koos Truffe-s söömas ka. Õppisin tollel pühapäeval kaks uut asja – kuidas maitseb Macha tee ja et Tõnis-Denis teenib passiivset sissetulekut optsioonide müügiga. Jah, mitte optsioonide ostmise, vaid MÜÜGIGA. See oli mulle täiesti uus teadmine, et mees metsast ka optsioone müüa saab, olin alati arvanud, et mingi keskne institutsioon on see, kes gambleritele 80%+ ajast nullis aeguvaid loteriipileteid müüb.
Loe edasi SIIT.
