Kolasin täna enne teile kirjutamist mööda instagrami ringi ja ei paistnud nagu mitte kuskil neid iga-aastaseid kelkivaid postitusi stiilis “sellest saab minu aasta!” jne. Kõik on vist juba eelmisi aastaid nähes käega löönud, eksole? Mina ei julge küll kõva hääle ega poolnaljaga välja öelda, et tahaks näha, kas 2023 saab veel hullemaks minna. Raudpolt, et siis kohe riivab mingi põllupealse ridakate arenduse poolkaine kopavend mingit vanade inkade vms hauda ja sealt hakkab maisegieitahateadamisasja välja imbuma. Lepime kokku, et teeme selle aasta lihtsalt vaikselt ja vagusi ära ja 2024 hakkame mõtlema, kas võib jälle selja sirgu ajada ja millestki rõõmu tunda.
Seda ma veel otsustanud polegi, kas teen eraldi kuidagi terve 2022 postituse ka või mitte, kuna minu ajaarvamine käib mu enda sündimise ehk augusti kuude järgi, aga ühte võin ma öelda: 2023 saab fookus olema rohkem minul endal, uutel kogemustel ja mõnele asjale kindlamalt “ei” öeldes. Edu mõõdik ei ole (ainult) loetud raamatute virn, joostud kilomeetrite arv ja kogemustelt säästetud sendid.
Loe edasi SIIT.
