Finantsvabaduse Facebooki grupis kerkis hiljuti üles teema, kus Janari nimeline mees küsis teiste kasutajate käest infot State Bridge Partnersi nimelise ettevõtte kohta, mille esindajad helistavad Hong Kongist otse inimestele ning pakuvad “suurepärast investeerimisvõimalust”.
Kuna Janari üleskutsele reageerisid mitmed teisedki grupiliikmed, kelle sõnul nemadki taolise kõne kunagi saanud, siis otsustasime täpsemalt uurida, millega tegu.
Finantsvabaduse Facebooki grupis alanud arutluses arvati üsnagi üksmeelselt, et tegemist on tõenäoliselt pettusega.
“Eelmisel aastal nad rääkisid, et Netflix ostetakse kohe-kohe ära. Aktsia on küll tõusnud aga ostu pole toimunud. Firma nimi ja helistaja nimi polegi olulised, kõne tuleb mõnest Aasia suurlinnast, hea inglise keelega ja kui sa neid otse kuu peale ei saada siis jäävad erinevad inimesed helistama kuniks sa kas ostad või täiesti “unresponsive” oled,” rääkis üks eestlane oma kogemusest.
Teine mees lisas: “Jep, sain ka 3-4 kuud kõne, et Apple ostab Netflixi ära, kuna siis saab Hiina turule siseneda. Siis nad tutvustasid ideed, et söödavad mingi aja tagant firmasid ette. Kuulasin just kõnet müügitöö poolest, polnud paha.”
Ilma nägudeta ettevõte
State Bridge Partnersi kodulehekülg on lihtsakoeline ning esimese asjana hakkab silma see, et kogu lehe peale pole ainsatki fotot, kus oleks kujutatud mõnda ettevõtte taga olevat inimest. Ka “juhtkonda” tutvustaval lehel on vaid tekst ja mitte ühtegi pilti. Huvitaval kombel on lehel kujutatud logol kasutatud Eesti sini-must-valgeid lipuvärve.
State Bridge Partners on vaeva näinud ka sellega, et on erinevatele pressiteateid vahendavatele veebisaitidele üles riputatud hästi kirjutatud pressiteateid. Kahtlane on aga see, et ühestki tuntud meediaväljaandest neid pressiteateid ei leia, vaid lehtedelt, kus iga inimene võib oma sõnumi üles panna.
Näiteks ühes sellises pressiteates kiidetakse oma ettevõtte korraldatud konverentsi, kus käis üle saja investori üle kogu Aasia ja Vaikse-Ookeani regiooni. Google’ist otsides aga konverentsi kohta muidugi mingit infot leida ei ole.
Ka kodulehel kirja pandud nimed, kes justkui peaksid ettevõtte juhtkonna moodustama, ei anna ka tõsisemal google’i otsingul korrektseid vasteid. Jänni jääme ka siis, kui lisame nimele otsingus kirja pandud ülikooli, mille need inimesed väidetavalt on lõpetanud. Ühesõnaga, selliseid persoone kas ei eksisteeri või nad teevad kõik selleks, et endast mitte internetti jälge maha jätta.
Tasemel müügitöö, kahtlane kaup
Rahajutud.ee portaal võttis ühendust Ardoga, kellel oli sarnane kogemus umbes aastatagusest ajast: “Ma pole 100% kindel, et minuga võttis ühendust sama firma, mis Janariga. Kusagilt Aasiast nad helistasid. Rääkisid väga head inglise keelt ja müüa nad oskasid! Kahjuks toode oli ebausaldusväärne, aga külma müügikõnet oskasid nad väga hästi. Sellised võtaks kohe tööle!”
Ardo enam enda sõnul pakkumise detaile ei mäleta, kuid temal tekkis esimesena kohe mõte, et miks peaks aktsiaid läbi nende ettevõtte ostma, kui see on vabalt börsil kaubeldav.
Ka teema algatanud Janar kiitis Rahajutud.ee portaaliga suheldes helistaja müügioskust: “Väga usutavalt räägitakse küll, viisakalt ja professionaalselt. Müügitöö koha pealt mind kohe huvitas, kuidas nad räägivad. See tüüp pommitab mind täiega ning kui ma kõne vastu võtan mõttega, et räägin paar minutit, siis suudab ta 20-30 minutit mind liinil hoida.”
“Kogu see teema tundub muidugi täiesti jabur, aga selles hetkes olles on kõik väga usutav,” hoiatab Janar, et kerge on ilusa jutu lõksu sattuda. “Ma ei ole selline õnge mineja tüüp, aga seal nii ladusalt räägiti, et korraks tekkis tunne, et kanna või raha ära neile.”
Janariga suheldes käidi välja selline “info”, et Mastecard ostab PayPali ära ning ühe aktsia ostuhinnaks saab olema 84 dollarit, kuid nemad saavad PayPali aktsiaid hetkel pakkuda veidi alla turuhinna. See oleks väidetavalt alles esimene infokild, mille abil State Bridge Partnersiga liitunud investorid teenida saaksid. Teenistusena lubatakse sellise “eelinfo” abil 20% kvartalis.
Janar lisas: “Kõik tundub ilus, tüüp ütleb, et aktsiad lähevad ju sinu nimele ja saad ka vajadusel iga kell müüa. Hapuks hakkas aga jutt minema siis, kui peaks raha kandma hoopis mingile nende investeerimiskontole.”
“Ma ikka olen nendega juba mitme kuu jooksul kümme korda kindlasti suhelnud ja mulle saadeti mingid maksekorraldused, sest mind ikka huvitas näha, mis neil seal täpsemalt on,” sõnas Janar, kellel on asja vastu tekkinud juba tõsine uudishimu. “Ütlen ausalt, et on olnud ka hetki, kus mõtlen, et “vau, tundub mõistlik”. Aga kinni jäi asi ikka sinna, et mulle ei suudetud selgeks teha, kuidas mina need aktsiad ikka endale saan.”
Janar on asja ka omal käel tõsiselt uurinud, kui kammis Finantsinspektsiooni lehel läbi 2300 teenusepakkujat, kes Eestis võivad finantsteenust osutada: “Neid muidugi polnud seal listis. Kirjutasin ka otse Finantsinspektsiooni, et uurida nende arvamust.”
“Mind ikka väga huvitab, kas selline asi üldse on legaalne või on see täielik scam. Kas keegi on jõudnud nendega nii kaugele, et on raha kandnud ja mis siis on saanud,” ei anna uudishimu Janarile rahu.
Kasutage kainet mõistust
Kas tegemist on pettusega või mitte, jäägu igaühe enda otsustada. Kindlasti tuleks kõik investeerimisotsused endal tõsiselt läbi kaaluda ning vajadusel küsida abi professionaalide käest.
