Teises kvartalis kahanes tööpuudus eelneva kvartali 7,1%lt 6,9%ni. Tööhõive kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,7%, kuid toona oli hõive kriisi mõjul juba kahanenud. Tänavu mai keskpaigani kehtinud koroonaviiruse levikut tõkestavad meetmed ei toonud endaga kaasa hõive langust, kuid samas jäi varasuvine hõive kasv prognoositule alla.
Töötukassa andmetel on kahanemas ka registreeritud töötute arv. Selle on tinginud nii lisanduvate töötute väiksem hulk, mis on viimastel kuudel olnud sarnane kriisieelsete näitajatega, kui ka aktiivsem töötusest lahkumine, peamiselt tänu uue töökoha leidmisele. See näitab tööjõunõudluse kasvu, millele viitab ka hõive kasvu ootavate ettevõtete suur osakaal konjunktuuriinstituudi kindlustunde uuringus ning rekordiline töökuulutuste lisandumine töötukassa andmebaasi, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Kuigi töötuse määr kahaneb ja tööhõive suureneb, pole tööhõive taastunud kuigi jõuliselt. Ettevõtete osakaal, kes tunnetavad tööjõupuudust tootmise laiendamise takistusena, on kiiresti kasvanud, eriti tööstuses ja teeninduses, mis osutab raskustele uusi töötajaid värvata. Osaliselt võib seda põhjustada kriisi ajal töötuks jäänute väiksem motivatsioon uut tööd vastu võtta hüvitiste saamise ajal, iseäranis koosmõjus võimalusega teenida vähesel määral lisatulu. Lisaks võidakse töökohti teenindussektoris varasemast vähem kindlaks hinnata.
Suurem tööjõupuudus toob endaga kaasa palgatõusu surve. Maksu- ja tolliameti andmetel ongi keskmine deklareeritud palk kasvanud üpris kiiresti, nii aasta varasemaga võrreldes kui ka kuuvõrdluses.
