Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks.
Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik.
Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud.
OSA #18
“Kinnisvarajutud” podcasti 18. osas purustasime kõik senised rekordid, kui tegime läbi aegade pikima saate ning vaatamata sellele jäid pooled teemad lõpuks katmata. Külas oli notar ja Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna, kellega kaotasime ennast rohkem kui pooleteiseks tunniks põnevasse notarite maailma.
Muuhulgas said küsitud ka paljud meie kuulajate poolt esitatud küsimused ja teemasid ning küsimusi oli tõepoolest palju:
* Kuidas notariks saadakse?
* Kust omal see mõte pähe tuli, et just see elukutse valida?
* Mis vastutus on notaril?
* Milline on notari tüüpiline tööpäev? Mis tegevusi see sisaldab?
* Kuidas notareid tasustatakse? Ehk siis täpsemalt kas seal on mingi tunnipalga süsteem või käibe pealt? Kui puhtalt tunnipalk, palju see keskmiselt on notaritel ja kui käibe pealt, siis mitu % tavaliselt?
* Kas notaritel on reguleeritud see, et peab kindel tööandja olema (näiteks riik) või tohib lihtsalt enda OÜ alusel töötada näiteks eraldiseisva büroona?
* Kui suur roll on kinnisvara tehingute läbiviimisel notaril vs tema meeskonnas töötavatel juristidel, kes tehinguid ette valmistavad?
* Millised on teie soovitused kinnisvara ostul ja müügil järelmaksuga? Väga tore oleks kuulda just halvasti läinud juhtumitest teie praktikas ja mida oleks saanud teha, et seda vältida?
* Miks on nii, et 100 000€ maksva auto tehingule ja vormistamisele saab anda Mobiil-id allkirja, aga 500€ maksva korteri või maalapi pärast peab minema notarisse? Kas on lootust, et see on kunagi muutumas, ajastu on ju vastav?
* Kui kortermajas teha midagi mis nõuab teiste omanike notariaalset kinnitamist siis miks ei võiks nad ükshaaval läbi käia, vaid peavad kõik korraga tulema? Pahatihti on nii, et osad inimesed ei mahu ühe laua taha istuma.
* Mis saab siis, kui notari apsaka, tähelepanematuse, hooletuse vms tõttu on ostjale või müüjale tekkinud varaline kahju? Oleks tore, kui saaks juurde tuua ka mõne näite elust enesest.
* Kui palju toimub reaalselt Eestist notari ja teise osapoole kokkumäng, ja/või rahajaotamine? A la summa tõstmine maakleri poolt ning maakler saab tüki notaritasust endale? Kas see on seadusega reguleeritud kui palju võib küsida teatud tehingu eest?
* Kas notar on kohustatud peale tehingut esitama kohe ka tehtud akti osapooltele või tuleb see mingi aja pärast? Mis aja pärast?
* Mis on Eesti notari tasu deposiidi kasutamise eest, ning mitme päeva jooksul kannab notar osapooltele deposiidist raha kontole?
* Millised oleksid olulisemad tähelepanekud soetatud investeerimiskinnisvara pärimisega, mis investorist kunagi maha jääb? Mida tasuks teha/mõelda ette (eraisikuna/ettevõtjana)?
* Kas notar kinnitab alaealisele lapsele hoonestusõiguse kinketehingu, kui hoonestusõigus on tasuline (ca 16 eurot aastamaks)?
* Kas saab notariaalselt kinnitada seda, et pensionäril on elamisõigus korteris kuni elu lõpuni ja ostja maksab kulud kuni surmani?
* Kas lärmakad naabrid võivad olla, kui varjatud puudus? Mis õigused on nõuda varjatud puuduse kompenseerimist, kui korterit üle andes on kirjutatud alla üleandmis-vastuvõtmisaktile, et ei ole pretensioone.
* Kas täna on veel võimalik tehinguid ka sularahas teha? Kuidas see protseduuriliselt välja näeb/erineb pangaülekandega tehtavast tehingust?
* Kui pangad juba tegelevad rahapesu tõkestamisega, mis siis veel ekstra ka notaribüroole rahapesu ankeeti täitma peab?
* Kui palju tehinguid tehakse täna kaugtõestamise teel? Kas ühel hetkel on see uus normaalsus?
