Statistikaameti hinnangul oli keskmine brutopalk selle aasta esimeses kvartalis 1341 eurot; aastaga oli see kasvanud 7,9%. Alates 2017. aastast on keskmine palk kasvanud avalikus sektoris kiiremini kui erasektoris ja see suurendab ka erasektori töötajate palgakasvu ootusi. Selleks, et ettevõtted saaksid kehvema nõudlusega kohaneda ega peaks töötajate arvu vähendama, peaks palgakasv edaspidi tõenäoliselt hoopis aeglustuma.
Peale avaliku sektori kiire palgatõusu hoogustab 2019. aastal palgakasvu veel mitu tegurit, näiteks kiirenes miinimumpalga tõus 6,4%lt 8%ni. Järjest rohkemate töötajate palgad jäävad vahemikku, kus palgatõusu korral maksuvaba miinimum väheneb. Enamike väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajate palk on seotud Eesti keskmise palgaga eelneval aastal ja seegi tõstab keskmist brutopalka, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Ehkki ettevõtete tulevikuootused on pessimistlikumad kui enne, on olukord tööturul töötaja vaatevinklist siiski väga hea. Neljanda kvartaliga võrreldes palgakasv esimeses kvartalis küll aeglustus veidi, aga oli ikka veel hoogne. Kiire palgakasv peegeldab endiselt suurt nõudlust tööjõu järele ja osutab tööjõupuudusele. Hiljuti avaldatud andmete järgi kiirenes aasta alguses ka hõive kasv ning tööpuuduse määr oli 4,7% juures erakordselt madal.
