Madis Müller: euroala intressimäärad püsivad majanduse jaoks sobival tasemel -

Eilsel Euroopa Keskpanga nõukogu istungil leidsime üksmeelselt, et praegu pole põhjust euroala intressimäärasid muuta. Küll aga on põhjust olla majanduse väljavaate suhtes veidi optimistlikum kui veel paar kuud tagasi.

Äsja valminud prognoosis ootab Euroopa Keskpank septembrikuuga võrreldes 0,2% võrra kiiremat majanduskasvu nii sel kui ka järgmisel aastal, vastavalt 1,4 ja 1,2%. Tarbijahindade kasv peaks kuni 2028. aastani püsima piisavalt lähedal eesmärgiks seatud 2% tasemele. Euroala ettevõtted üllatasid oodatust suurema investeerimisjulgusega juba kolmandas kvartalis. Selleks on neile tuge pakkunud nii alanenud intressimäärad kui ka mõnevõrra vähenenud ebakindlus lähituleviku suhtes, kirjutab Eesti Pank pressiteates.

Varasemast pisut helgemat väljavaadet kirjeldades ei saa me siiski veel väita, et Euroopa majandusega on kõik kõige paremas korras. Murekohaks on endiselt Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja kahanev turuosa meie peamistel eksporditurgudel. Müüki USA turule pidurdavad järsult kerkinud tollimaksud, samal ajal kui muudel turgudel pakuvad üha agressiivsemat konkurentsi Hiina tootjad. Sel põhjusel saab Euroopa majanduse lähema paari aasta kasvuveduriks eelkõige sisenõudlus ehk tarbimine ning ettevõtete ja valitsuse investeeringud.

Euroala konkurentsivõime nõrgenemine viimastel aastatel peaks olema kõigile poliitikakujundajatele häirekell, mis annab märku vajadusest vähendada ettevõtlust takistavaid piiranguid ning teha euroala majandus dünaamilisemaks. Kehvema konkurentsivõime taga on nii euroala hinnataseme ja palkade kiire tõus kui ka euro suhteliselt kallis vahetuskurss.

Pidades silmas euroala majanduse mõõdukat kasvuväljavaadet ja seda praegusel tasemel juba toetavaid intressimäärasid, oleme Euroopa Keskpanga nõukogus saanud mitu kuud järjest tõdeda, et intressimäärad on õiges kohas. Mulle tundub põhjendatud ka investorite ootus, mida nad finantsturgudel tehtud tehingutega väljendanud on, et keskpanga intressimäärad võivad jääda praegusele tasemele veel lähemateks kvartaliteks.

Mida tähendab see Eesti majanduse jaoks? Euroala varem oodatust pisut optimistlikum väljavaade annab meie eksportijatele paremad võimalused oma kaupa ja teenuseid müüa. Lisahoog, mida valitsus laenurahast tehtavate kulutustega majandusele annab, on järgmisel aastal Eestis tugevam kui enamikus teistes euroala riikides. See selgitab ka, miks Eesti Panga värskes prognoosis järgmiseks aastaks majanduse märgatavat elavnemist ootame. Riigi kulud kasvavad, samal ajal kui tulumaksuseaduse muudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte – ja suurem osa sellest eeldatavasti ka ära kulutatakse. See annab majandusele täiendava tõuke. Juhul kui valitsus teeb aasta jooksul ära kõik planeeritud kaitse- ja muud investeeringud, kasvab eelarvepuudujääk järgmisel aastal järsult 4,5%ni SKPst. Selline majanduse lühiajaline ergutamine tuleb paraku kasvava laenukoormuse ja intressikulude hinnaga. Vajalikud pingutused riigirahanduse korrastamiseks ja Eesti majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks ei saa järgnevatel aastatel olema kergemad.

Seotud lood

Lisa kommentaar Tühista vastus