Tõdesime Euroopa Keskpanga nõukogus neljapäeval taas, et intressimäärad on majanduse väljavaadet arvestades sobilikul tasemel. Euroala majandus kasvab endiselt mõõdukas tempos ja tööturg on tugev. Värskem statistika euroala majanduse käekäigu kohta toetab hinnangut, et ettenähtavas tulevikus stabiliseerub hinnatõus 2% lähedal.
Aasta algus on olnud välispoliitikas sündmusterohke ja äkilisemaid hinnamuutusi on toimunud nii valuuta-, võlakirja- kui ka toormeturgudel. Saime teada, et USA presidendi jaoks ei ole eelmisel aastal Euroopa riikidega sõlmitud kaubanduslepped lõplikud ja neid võib surve avaldamiseks uuesti avada. USA ähvardused Gröönimaa suunal ja Venezuela presidendi kõrvaldamine suurendasid finantsturgude üldist ärevust ning õõnestasid USA väärtpaberite mainet segastel aegadel kindla „turvasadamana“. Tulemuseks on dollari nõrgenemine ja väärismetallide kallinemine, millest küll viimase nädala jooksul hulk õhku välja lasti.
Jaapani valitsusvõlakirjadesse vara paigutanud investoreid tabas ehmatus: peaminister kuulutas välja uued valimised ja kasvas tõenäosus, et riigieelarve puudujääk käriseb veel suuremaks – kuid võlakoorem on Jaapanis juba niigi suur. Jaapanis on intressimäärad tõusutrendil olnud juba mitme aasta jooksul, kuid jaanuari lõpus reageeris võlakirjaturg uudistele eriti järsult ja valitsuse jaoks muutus laenamine üleöö veel tunduvalt kallimaks. See võiks ka Euroopa valitsustele meelde tuletada, et suur võlakoormus ja eelarvepuudujääk vähendavad majanduspoliitika kujundamisel manööverdamisruumi.
Loe edasi Eesti Panga blogist.
