fbpx
Close

Rikas Isa | Roosa Põrsas saabus lastele rahatarkust kuulutama

Avatar

-Suur Roosa Põrsas (vasakul) :) | Foto: Erakogu

Ilmselt enamus lapsevanemaid on kogenud seda tunnet, kui järglase saamiseks valmistudes tekib kange tahtmine uuele ilmakodanikule kõikvõimalikke asju osta. Mänguasjad, riided, hällid, voodid, toatäis mähkmeid, vann ja kõike muud huvitavat. Kui meie perel õnnestus ostuorgiat vältida, siis ühe konkreetse asjaga lubasin ma endale erandi – Roosa Põrsas!

Kuna mu abikaasa tutvusringkonnal tundub olevat loendamatu arv lapsi, siis taheti esimest rõõmusõnumit kuuldes meile tuua nii palju asju, et pidime esialgu otsustavalt sekkuma. Isegi, kui suhtusime meile pakutavatesse asjadesse samamoodi nagu oleks käitunud ostetud asjade puhul (ei tormanud kõike vastu võtma, vaid lähtusime vajaduspõhiselt), oli tolmu hajudes meil korterisse tekkinud justkui mõne väiksema netikaubamaja vaheladu.

Üks kinnisidee, mille mina endale pähe võtsin, oli osta tütrele hoiupõrsas, et teha juba varakult esimene samm rahatarkuse juurutamise suunas. Päris mitmeid kordi sai erinevates Tallinna kaubanduskeskustes ringi kolatud ja mingil hetkel olin valmis tõdema, et tavalist klassikalist rahapõrsast meie poeriiulitelt enam ei leiagi. Lõpuks siiski õnnestus üks ilus ja priske roosa põrsas leida ja koju tuua.

Naine tahtis mind selle põrsa suurust nähes esimese hooga ukselt tagasi saata. Nagu meil vähe oleks korraga lasteasju tekkinud, oli vaja veel üks roosa rahakassa ka tolmu koguma tuua. Aga õnnestus uksest sisse pressida. Loomulikult tuli kaunile esemele panna ka ilus ja originaalne nimi, mileks sai muidugi… pam-param-param-pa-raa… Rooa Põrsas.

Miks just rahakassa, küsite te? Vastuse juured peituvad minu enda lapsepõlves, kus mul oli enda puust rahakassa, kuhu ma innukalt esialgu kopikaid ja rublasid ning hiljem sente ja kroone kogusin. Mäletan, et mind motiveeris koguma just see tunne, et said järjekordsed sendid kõlinaga kassasse lasta ning pühapäeval puidust monstrumi lahti võtta ja inventuuri teha.

Tunnen, et rahakassaga lapsepõlves mängimine aitas aluse panna minu üldisele finantskäitumisele ja kandus edasi täiskasvanuikka. Olen seda meelt, et rahatarkuse üheks oluliseks osaks on distsipliin. Peab suutma vältida kiusatust raha kohe laiaks lüüa ja õppima säästma. Või siis koguma mõne suurema ostu jaoks, raiskamata senikogutut poolel teel mingi kahtlase hetkeidee tõttu. Ühesõnaga igas mõttes esimene samm korraliku rahatarkuse teel.

Kuna soovin oma lapsi suunata tulevikus tegema häid rahaotsuseid, siis see põrsas on minu jaoks justkui selle mõtte maskotiks. Oluline on laiemalt rahakassa printsiip, mitte see konkreetne põssa. Loodan, et suur Roosa Põrsas aitab tulevikus lastele kergemini teemat seletada ja teha seda mängulisemaks. Kellele ei meeldiks rahapõrsasse kukkuvate sentide kõlin?

Hetkel ei suuda ma oma peas teha aga ära otsust, kas poistele tuleb osta kummalegi samuti oma rahapõrsas või jääb suur roosa siga kõigi kolme ühiseks kassaks. Saaks justkui õppida ühises suunas liikumist ja jagamist, kuid samas on mingil hetkel vaja igal lapsel võtta ka individuaalne vastutus. Kindel on see, kui ma tulen ühel päeval koju veel kahe sama suure põrsaga, siis naine mind tuppa ilmselt ei lase.

Igatahes on meie põrsas juba aktiivselt tööle pandud ja vanavanemate külas olles teeb aeg-ajalt toas aktiivse ringi ja ergutab taskutest sente otsima. Moodsad pangad pakuvad meile mikroinvesteerimise teenust, kus ostlemisel üle jäänud sendid saab saata endale kogumiskontole. Minul teeb sama töö ära põrsas. Kui koju tulen ja meeles on, võtan lahtised sendid rahakotist välja ja toidan roosasse kõhtu. Veider on see, et kuigi eriti tihe sularaha kasutaja ma pole, siis mingil moel tekib rahakotti ikka kuskilt münte. Müstika.

Olen püüdnud mõelda, millal lapsed võiks hakata hoomama raha ja selle kogumise põhimõtet. Kindel on, et sinna on veel hea hulk aastaid aega, mistõttu saab põrsa sisikonda selleks ajaks täitsa korraliku algkapitali koguda. Proovin ka ennast valmis panna selleks, kui lastel raha kogumise vastu huvi ei peaks tekkima ja põrsas katki lüüakse, et mõni hetkel eriti kuum mänguasi poest ära tuua. Kui nii, siis nii. Tähendab, et tuleb läheneda teistmoodi.

Kes senti ei korja, see eurot ei saa!

Kes on Rikas Isa?

scroll to top