fbpx
Close

Rikas Isa | Kuidas läks esimene kogemus ettevõttele investeerimislaenu taotlemisel?

Avatar

Foto: Pixabay

Kui eelmises postituses rääkisin pikemalt ettevõttele ostetud üürikorteri otsimisfaasist, siis teine väga mahukas etapp oli pangalaenu saamise protsess. Firmale investeerimislaenu taotlemine oli mulle esmakordne ning sain sellest palju kogemusi ja purustasin enda jaoks mitmed senised eelarvamused.

Kuna kirjutan käesolevat blogi enda nime alt, siis kirjeldan kogu protsessi küll täpselt, aga jätan üksikasjalikud numbrid ja konkreetselt ka pangad nimetamata. Tahan tulevikus ehk nende pankadega koostööd teha ja nagunii on iga juhtum eriline, mistõttu mind jutule võtnud pangad või minule pakutud tingimused pole kindlasti samad, mis mõnele teisele osaks saavad. Kui mõningane ebakonkreetsus on Sinu jaoks okei, siis võid rahulikult postitust edasi lugeda.

Alustame sellest, et mul polnud aimugi, kuidas ettevõttele investeerimislaenu taotlemise protsess käib, kaua see aega võtab, milliseid tingimusi üldse pakutakse ja milliste objektide ostmiseks laenu antakse. Seetõttu alustasin asjaajamist üsna varakult, umbes koos korteri otsimisega.

Esimese ringi võtsin pankadega ühendust ja uurisin, mida laenu saamiseks vaja teha on ja kas nad oskavad kohe mingid üldised tingimused letti lüüa. Teiseks tegin juba konkreetse päringu, kuid ostetavaks objektiks panin ühe korteri, mida vaatamas käisin ja mis vastas enam-vähem minu otsitavatele kriteeriumitele. Lõpuks siis tegin päringu konkreetse objektiga, mille lõpuks ka ära ostsin.

Kokku saatsin päringu lõpuks kuuele pangale: LHV, Swedbank, SEB, Coop Pank, Luminor ja Citadele. Üks pank mulle lõpuks vaatamata korduvatele katsetele ühendust saada üldse ei vastanudki. Asjast ette rutates, siis konkreetse laenupakkumise sain n-ö teise vooru lõpuks neljast pangast, kes kõik pakkusid mõnevõrra erinevaid tingimusi. Kolmandas ehk n-ö põhivoorus tuli kolm pakkumist, mille vahel reaalse valiku tegin.

Võtsin laenu ettevõttele, mis ca 5 aastat vana ja millel aktiivne põhitegevus teistes valdkondades. Firma hallata on ka üks üürikorter, kust laekus stabiilne üüritulu. Esimene valearvestus, mis mul kiirelt selgeks sai, oli see, et ülehindasin ettevõtte laenuvõimekust. Õigemini alahindasin pankade riskijulgust väikefirmale üürikorteri ostuks kapitali laenata. Teadsin muidugi, et kodulaenu tingimusi ei tasu oodata, aga siiski oleksin oodanud veidi paremaid numbreid.

Kui tavaline kodulaenuintress peaks hetkel olema 2,1%-2,4% piirkonnas, siis minule tehtud neljas pakkumises jäi intress 3,25% ja 5,74% vahele. Oluliselt erinesid ka omafinantseeringu ootused (30%-45%) ja pakutav laenugraafik (5-10 aastat). Seejuures oligi minu jaoks kõige olulisem laenugraafiku pikkus, kuna tahtsin tehinguga ideaalis saada positiivse rahavoo. Selle eesmärgi saavutamiseks oleks pidanud saama laenu 15-aastase graafikuga, kuid 10-aastasega jõudsin enda jaoks piisavalt ligidale.

Kui ühe panga vastamata jätmisest juba kirjutasin, siis minu vaatenurgast oli paar (pool)negatiivset kogemust veel. Üks pank tegi mulle esialgu küll pakkumise ära, kuid paar nädalat hiljem asju täpsustades taganes sellest ja ütles, et nemad sellistele projektidele raha ei anna. Ma ei tea, millest äkiline meelemuutus sündis, kuid head muljet see minus ei tekitanud, kuna ühtegi põhjust välja ei toodud. Viimane nendepoolne kiri oli seejuures väga lühike ja järsk ning kliendina mulle head tunnet sisse ei jätnud.

Ülejäänud neli n-ö sõelale jäänud panka saaksid minu silmis klienditeeninduse eest hinde “hea” või “väga hea”. Sain telefoni teel paar väga mõnusat nõustamist, kus oli võimalus kõikidele tekkinud küsimustele vastused saada. Lõpuks tegelikult õnnestuski tänu ühe panga abivalmis laenuhaldurile investeerimislaenude põhiloogika selgeks saada. Üks pank ütles konkreetselt, et minu valitud objektile nad laenu ei anna, aga nende kriteeriumitele vastava korteri puhul võivad oma pakkumise teha küll.

Laenu võtsin lõpuks kodupangast LHV-st, mis tegi kogu olukorra superlihtsaks, kuna ettevõtte igapäevane tegevus käib juba nagunii seal. Nemad toon ka nimeliselt välja, kuna kiiruse ja klienditeeninduse poole pealt jäeti konkureerivad pangad sel korral selja taha. Kogu laenuprotsessi tegin läbi peamiselt meili teel, sekka mõned telefonikõned.

Kuigi võrreldes kodulaenu taotlemisega oli kõik veidi keerulisem, siis midagi liiga rasket ärilaenu puhul ei olnud. Erinevad pangad tahtsid veidi erinevaid dokumente, kuid suures plaanis oli kõigil protsess sarnane. Erinevad rahapesu tõkestamise vormid ajasid lõpuks veidi närvi mustaks, aga siht oli silme ees ja täitsin need igal pool kenasti ära.

Kokkuvõttes sujus kõik üsna valutult. Täpset aega ma öelda ei oska, kuna esimesed kaks vooru tegin ma alles korteri otsimise ajal ning vahepeal asi seisis, kuni ma meelepärase objekti leidsin. Igatahes otsustav faas, kus tahtsin saada pakkumise juba ostetava korteri tagatisel, sujus väga kiiresti – umbes nädalaga olid kõik pakkumised käes, vajalikud küsimused selgeks räägitud ja minul valik tehtud.

Kes on Rikas Isa?

scroll to top